Eestikeelne nimi kilpjalg
Ladinakeelne nimi Pteridium aquilinum (L.) Kuhn
Rahvapärased nimed kotkajalg, põldsõnajalg, seatinarohi, sõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kilpjalalised, perekonda kilpjalg.
Eluvorm Kuni 1,8 m kõrgune suvehaljas eostaim.
Eoslad Eoslad on koondunud eoskuhjadesse. Eoskuhjad kriipsukeste katkematu reana lehe alumisel serval, algul allakäändunud leheserva varjus ja kaetud kummaltki küljelt ripsmelise servaga looriga. Eosed on kollased või pruunid, pikkus 0,02¼0,03 mm. Valmivad juulist septembrini.
Leht Harilikult vaid üks suur jäik ja sitke kaheli- või kolmelisulgjas, kolmnurkjas liitleht. Pikkus 0,3¼1,5 (1,8) m, laius kuni 0,5 m. Suvehaljas, pealt tume- ja alt heleroheline. Lehelaba kinnitub rootsule rõhtsalt. Leheroots on paks, kollakas, lehelabast sageli veidi pikem, renjas.
Vars Vars moodustab risoomi, mille ühe haru tipust väljub harilikult üks suur maapealne leht.
Maa-alune osa Pikk risoom on värvuselt must, harunev, sõkalsoomusteta, veidi lapik, kummalgi küljel pruun viltjas liist. Asetseb mullas rõhtsalt.
Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harvem ka eostega. Eostest areneb mõlemasuguline eelleht suguorganitega. Viljastunud munarakust kasvab uus taim.
Levik ja ohtrus Levinud kõikjal üle maakera, puudub vaid polaaraladel, steppides ja kõrbetes. Laialdase leviku tõttu on tal palju geograafilisi teisendeid. Eestis kõikjal väga sage.
Kasvukoht Kuivades leht-, sega- ja okasmetsades, metsaservadel, raiesmikel, võsastikes. Palu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, puisniidul. Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumuserohkes kasvukohas.
Koht ökosüsteemis Metsloomad teda sitkuse tõttu parema toidu olemasolul ei söö, metssead võivad vahel tuhnida välja risoome ja neid süüa.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Risoom sisaldab kuni 46% tärklist, seda kasutatakse mitmel pool toiduks. Temast on tehtud ka jahu, on kasutatud õlle pruulimisel ja kliistri valmistamisel. Mõnel maal on toiduks tarvitatud noori lehti. Kuid kogu taim on ka mürgine, nii lehed kui risoom. Ohtlik on taim söödana hobustele ja sarvloomadele. Mürkidel on omadus looma kehas koguneda ja toime avaldub kuni kuu jooksul peale taimede söömist. Silona on taim ilmselt ohutu, kuid madala toiteväärtusega. Veega pesemisel risoom vahutab, mistõttu on kasutatud pesemiseks. Iseloomuliku lõhna tõttu peletavad lehed putukaid, nii võib neisse mähkida puu- ja juurvilja. Sobib loomadele allapanekuks, tõstab sõnniku väärtust, kuid on oht, et loomad hakkavad neid sööma. Tuhka kasutatakse klaasitööstuses ja seebikeetmisel.