Eestikeelne nimi põldosi
Ladinakeelne nimi Equisetum arvense L.
Rahvapärased nimed kevadvõsud: lambanisa, lehmanisa, seatilk, tilkhain
suvivõsud: konnakuusk, põldkuus, oravasaba
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi.
Eluvorm Suvehaljad mitmeaastased risoomiga eostaimed. Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm.
Eoslad Eoslad varretud, 5¼12-kaupa eoslehe alumisel küljel. Eospea koosneb ainult eoslehtedest, need on kuuekandilised, kilpjad. Eospea pikkus kuni 3,5 cm. Eoslad avanevad pikipraoga. Eosed kerajad, klorofülliga, valmivad aprillis ja mais. Tuullevija.
Leht Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku, vahelduvalt, hiljem tupe alusest läbitungivate okstega. Lehtede tuped mustjaspruunide hammastega, millel on kitsas kilejas ääris, hammaste arv on vastavalt varre soonte arvule (8¼12). Eellehed enamasti on ühesugulised, maapealsed, rohelised, harunenud. Isaseelleht on emaseellehest väiksem ja vähem harunenud. Vahel võib emaseellehest areneda ka isaseelleht.
Vars Maapealne vars üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Varre rakud ränirikkad, mistõttu karedad. Võsud jaotuvad kevad- ja suvivõsudeks. Kevadvõsu kollakas või helepruun, oksteta ja õhulõhedeta, mahlakas ja sile, kannab eospäid, mis peale eoste valmimist kuivab. Suvivõsu on okste ja õhulõhedega, roheline, eospeadeta, läbimõõt kuni 3 mm, püstine või tõusev, harva lamav. Oksad asuvad männastes, suunatud võrse tipu poole, enamasti ei harune, on 4-, harvem 3- kuni 6-kandilised. Võrse tipp pikalt oksteta. Okste esimene lüli lühem lehtede tupest.
Maa-alune osa Risoom on tugevasti harunev, kandiline, ilma keskkanalita, värvuselt must. Mõned harud moondunud kerajateks mugulateks. Risoomi harud püstised, jagunevad maapinna ligidal arvukateks maapealseteks varteks. Risoom tungib mullas kuni 2 m sügavusele. Juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele, tugevasti harunenud.
Paljunemine Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus Levinud kogu parasvöötmes. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht Pärisniidul, puisniidul, liivakatel ja savikatel nõlvadel palumetsa servas, umbrohuna põldudel. Valguslembene, talub hästi põuda.
Koht ökosüsteemis Sügavale tungiva risoomi tõttu raskesti tõrjutav põlluumbrohi. Risoomi muguljad osad on meelistoiduks metssigadele.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Meditsiinis kasutatakse suvist võrset. Leotis soodustab uriinieritust. Kasutatakse südame- ja neeruhaiguste puhul. Ärritab neerukudet. Rahvameditsiinis on kasutatud ka sapi- ja neerukivide, kopsuhaiguste, halvaloomuliste kasvajate raviks. Suvise võrse pulbrit raputatakse loomade haavadele. Risoomi tärkliserikkaid mugulaid kogutakse mõnel pool toiduks, samuti suhkrurikkaid kevadvõsusid.