Raudosi
(Equisetum hyemale)

vaseosi, Körbe osjad, kidad, kiviosi

Vanasti käisid talutüdrukud kuivadel nõmmedel imelisi tumerohelisi vitsu toomas. Vitsad olid nii karedad, et neid pidi ettevaatlikult võtma. Kuid raske see polnud, sest taimed koosnesid lülidest nagu pärlikee. Lupsti ja lupsti tulid sõrmepikkused lülid üksteise seest välja. Koju jõudes algas aga alles tõeline töö. Nimelt toodi rohelisi varsi kahel põhjusel. Üks nendega tehtav töö oli kurb, teine küllaltki rõõmus. See esimene oli pottide ja puunõude küürimine – kes seda ikka viitsis teha! Kuid selle taimega polnudki küürimine eriti tülikas, sest kardad varred tegid nagu suurema osa tööst ise ära. Teine töö oli aga tüdrukute ilu heaks. Nimelt hõõruti nende vartega läikima kõik metallehted. Nii sai peole minnes kaunite läikivate iluasjadega uhkustada.

Jutt käib raudosjast, Eesti kuivemates metsades ja liivikutel teede äärteski levinud eostaimest. Tema karedus oli tõepoolest laialt tuntud. Peale nimetatud tegevuste leidsid talle kasutuse ka mehed: erinevate puitpindade poleerimiseks. Nii saadi raudosja abil kaunilt läikiv mööbel või parkett. Hästi kare on see taim suure ränisisalduse tõttu, huvitav on ta aga veel nii mõnegi omaduse poolest. Näiteks see, et raudosja saab loodusest korjata aastaringselt, ka talvel, kui teised tavalisemad osjad vaid maa-aluste võsudena elavad. Raudosja varred on nimelt kaheaastased. Kevadel mulla alt nina välja pistnud võsud kasvavad ja hakkavad juuli- või augustikuus eoseid levitama. Pärast seda aga ei kuiva ära, vaid kasvavad edasi. Talve elavad nad ilusasti pooleldi lume sees üle ja kevadel moodustavad veel elu teisegi eospea. Viimane laseb oma eosed lendama mais või juunis. Nii võib raudosja eoseid õhuproovides leida väga pikka aega: maist kuni augustini. Lisaks sellele levib ta ka risoomi abil.

Pika elu jooksul võib raudosi küllaltki pikaks kasvada. Ta võib jõuda järgi isegi meie suurimale – konnaosjale. Rinnuni ulatuvaid taimi kohtab siiski harva ja tavaliselt jääb raudosi oma kasvult ka konnaosjale veidi alla. Eks ole ju kuivas liivas raskem kasvada, kui niiskes kaldaservas. Varre läbimõõt on aga raudosjal veelgi tagasihoidlikum kui konnaosjal: see küünib heal juhul vaid veidi üle poole sentimeetri. Nii et peab ikka tugev taim olema küll, et jõuda sellist pikka vart ka tugevas tuules püsti hoida.

On veel mõned head tunnused, mis on kasulikud raudosja määramisel. Esiteks on tema eospea terava tipuga ja suhteliselt lühike, koonusekujuline. Teiseks on eospea ümbritsetud lehtede tupe hammastega, ülejäänud lehetupehambad varisevad aga juba suve hakul maha. Nii on raudosja vars pealtnäha paljas, vaid triibuliste sõlmekohtadega.