Põisadru
(Fucus vesiculosus)

Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim.

Põisadru on Eesti kõige suurem vetikas: ta võib kasvada kuni kolmveerand meetri pikkuseks. Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. Vahel võib ta pruun värv muutuda aga päris mustjaks. Põisadrutaim haruneb üpris rohkesti. Kui taime aluselt ülespoole liikuma hakata, siis näeme, et see harunemine on päris korrapärane: iga haru haruneb kaheks, need omakorda kaheks ja nii muudkui edasi.

Väga iseloomulikuks tunnuseks on põisadru põied. Nendest ka selle vetika nimi. Põied asetsevad paarikaupa taime harudel ja aitavad vetikal vees püsti seista. Kui põisadru veekogu põhjale või vees olevatele esemetele ei kinnituks, siis tõuseks ta pinnale. Kinnitumiseks on põisadrul taime alumises otsas eriline kinnitusketas.

Tugev lainetus võib siiski põisadrutaimi endaga kaasa kiskuda. Sel juhul uhutakse mereranda suured põisadru vallid. Need on sobivaks elupaigaks nastikutele, kes sinna isegi oma mune hauduma panevad. Kuumal suvepäeval võib põisadruvalli sees temperatuur väga kõrgele tõusta. Koorunud nastikupojad oma ema ei vaja, nad võivad koheselt iseseisvat elu alustada.

Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna.