Eestikeelne nimi põisadru
Ladinakeelne nimi Fucus vesiculosus
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda pruunvetiktaimed.
Eluvorm Hulkrakne, rohkesti korrapäraselt kaheks haruneva tallusega merevetikas. Pikkus kuni 75 cm.
Väliskuju Rohkesti korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.
Paljunemine Paljuneb ainult suguliselt. Paljunemisorganid paiknevad talluse tipus, mis on paksenenud ja heledama värvusega.
Levik ja ohtrus Laialt levinud kogu maailmas. Eesti kõige tavalisem merevetikas.
Kasvukoht Kasvab mere rannikuvööndis kinnitunult põhjale või põhjas olevatele esemetele.
Koht ökosüsteemis Meres on põisadru varjepaigaks mitmesugustele veeloomadele. Rannikule uhutud vallid võivad olla elupaigaks nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taim on mineraalaineterikas ja hea väetis paeklibustele põldudele. Väetiseks kasutatakse ka komposteeritud põisadru.