Harilik kärnkonn - täiendav info

Harilik kärnkonn

Liiginimi eesti keeles Harilik kärnkonn

Liiginimi ladina ladina keeles Bufo bufo

Suurus Kehapikkus võib ulatuda kuni 15 cm-ni, kuid jääb tavaliselt alla 10 cm. Emased on isastest märgatavalt suuremad.

Levik Levinud kogu Euroopas, v.a Islandil, Iirimaal ja Skandinaavia mägipiirkondades. Levinud ka Venemaa lääneosas ja väiksel alal Loode-Aafrikas.

Arvukus Kogu Eestis arvukas, populatsioon tõusutrendis.

Elupaik ja -viis Asustab erinevaid niiskemaid metsaalasid ja tiheda taimestikuga paiku, suuri avatud alasid pigem väldib. Maismaalise eluviisiga, viibib vees vaid kudemisperioodil, eelistades seisuveekogusid või aeglase vooluga jõgesid. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. Videvikulise või öise eluviisiga.

Toitumine Toitub erinevatest putukatest ja nende vastsetest ning nälkjatest ja vihmaussidest. Kullesed on taimtoidulised.

Sigimine Pärast ärkamist talveunest toimub massiline migratsioon kudemisaladele. Kudemisperiood on lühike, kestes 6-8 päeva ajavahemikus aprilli lõpust mai keskpaigani. Isane konn ronib emasele selga ja võib seal püsida päevi, et viljastada tema kudunöör. 3-4,5 m pikkuses tarretisetaolises nööris on 3000-6000 muna.

Kasv ja areng 2-3 kolme nädala jooksul kooruvad munadest kullesed. Paari nädala jooksul kasvavad neile jalad ja saba taandareneb. 12 nädala vanuselt on konnad 1,5 cm pikkused ja valmis veekogust lahkuma. Suguküpseks saab kärnkonn 3-7 aasta vanuselt. Looduses elavad nad 10-12 aastat.

Ohustatus ja kaitse Kuulub III kaitsekategooriasse. Soodsas seisundis. Ohuteguriteks võivad olla intensiivne metsamajandus, kuivendamine ning hukkumine teedel sigimisrände ajal.

Liiginimi eesti keeles	Harilik kärnkonn
Liiginimi ladina ladina keeles	Bufo bufo
Suurus	Kehapikkus võib ulatuda kuni 15 cm-ni, kuid jääb tavaliselt alla 10 cm. Emased on isastest märgatavalt suuremad.
Levik	Levinud kogu Euroopas, v.a Islandil, Iirimaal ja Skandinaavia mägipiirkondades. Levinud ka Venemaa lääneosas ja väiksel alal Loode-Aafrikas.
Arvukus	Kogu Eestis arvukas, populatsioon tõusutrendis.
Elupaik ja -viis	Asustab erinevaid niiskemaid metsaalasid ja tiheda taimestikuga paiku, suuri avatud alasid pigem väldib. Maismaalise eluviisiga, viibib vees vaid kudemisperioodil, eelistades seisuveekogusid või aeglase vooluga jõgesid. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. Videvikulise või öise eluviisiga.
Toitumine	Toitub erinevatest putukatest ja nende vastsetest ning nälkjatest ja vihmaussidest. Kullesed on taimtoidulised.
Sigimine	Pärast ärkamist talveunest toimub massiline migratsioon kudemisaladele. Kudemisperiood on lühike, kestes 6-8 päeva ajavahemikus aprilli lõpust mai keskpaigani. Isane konn ronib emasele selga ja võib seal püsida päevi, et viljastada tema kudunöör. 3-4,5 m pikkuses tarretisetaolises nööris on 3000-6000 muna.
Kasv ja areng	2-3 kolme nädala jooksul kooruvad munadest kullesed. Paari nädala jooksul kasvavad neile jalad ja saba taandareneb. 12 nädala vanuselt on konnad 1,5 cm pikkused ja valmis veekogust lahkuma. Suguküpseks saab kärnkonn 3-7 aasta vanuselt. Looduses elavad nad 10-12 aastat.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub III kaitsekategooriasse. Soodsas seisundis. Ohuteguriteks võivad olla intensiivne metsamajandus, kuivendamine ning hukkumine teedel sigimisrände ajal.