Juttselg-kärnkonn - täiendav info

Kõre

Liiginimi eesti keeles Kõre e. juttselg-kärnkonn

Liiginimi ladina keeles Epidalea calamita

Rahvapäraseid nimetusi Hiirkonn

Suurus Täiskasvanud konna kehapikkus on 5-8 cm, emasloomad on isastest suuremad.

Levik On levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas. Skandinaavias ja Soomes ei esine, Eesti on levila põhja- ja idapiiril. Eestis esineb vaid Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul.

Arvukus Kunagi oli Lääne-Eestis ja saartel tavaline. Praeguseks alles vaid üksikutes isoleeritud piirkondades, vähearvukas ja haruldane.

Elupaik ja -viis Elutseb päikesepaistelistel luite- ja nõmmealadel, ranna- ja luhaniitudel. Eestis leidub peamiselt rannaniitudel, kus esineb liivase pinnasega kohti. Kudemiseks vajab madalaveelisi vähese taimestikuga veekogusid. Öise eluviisiga, päevaks peitub niiskesse pinnasesse või kivide alla. Talvitub samuti pinnasesse kaevunult.

Toitumine Põhitoiduks ussid, putukad, nende vastsed ja limused.

Sigimine Sigimine toimub vahemikus aprilli lõpust juuli alguseni madalates (kuni 15 cm) ja taimestikuvaestes veekogudes, ka ajutistes lompides, mis kiiresti soojenevad. Selles ajavahemikus krooksuvad isased väga valjusti. Kudemine ei toimu pidevalt, vaid mitu korda (iga emane eri aegadel), sõltuvalt sademetest. Kudu on 1-2 m pikkuses nööris, paiknedes enamasti kahe reana.

Areng Koorunud kullesed on esialgu sarnased kärnkonna kullestega, kuid on pisut väiksemad ja neil on kurgul hall laik. Peagi hakkavad kullesel arenema jäsemed, siis ilmub nende seljale ka täiskasvanud konnadele iseloomulik kollane laik. Sõltuvalt ilmastikutingimustest, aga mitte vähem kui 1 kuu pärast, lahkuvad moonde läbinud konnad veekogust, olles 1 cm pikkused. Suguküpseks saavad 3-4aastaselt, olles 5-6 cm pikkused. Looduses elavad 10-15 aastaseks, aga vanim teadaolev isend oli >30 aasta vanune.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse ja on Eestis väljasuremisohus. Elupaigad on hävinud eelkõige rannaniitude kinnikasvamise ja sobivate kudemisveekogude kadumise tõttu. Elupaiku on üritatud aktiivselt taastada ja kõresid kunstlikult taasasustada.

Liiginimi eesti keeles	Kõre e. juttselg-kärnkonn
Liiginimi ladina keeles	Epidalea calamita
Rahvapäraseid nimetusi	Hiirkonn
Suurus	Täiskasvanud konna kehapikkus on 5-8 cm, emasloomad on isastest suuremad.
Levik	On levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas. Skandinaavias ja Soomes ei esine, Eesti on levila põhja- ja idapiiril. Eestis esineb vaid Pärnu lahe rannikul ning üksikutel väikestel meresaartel - Kihnul, Ruhnul ja Manilaiul.
Arvukus	Kunagi oli Lääne-Eestis ja saartel tavaline. Praeguseks alles vaid üksikutes isoleeritud piirkondades, vähearvukas ja haruldane.
Elupaik ja -viis	Elutseb päikesepaistelistel luite- ja nõmmealadel, ranna- ja luhaniitudel. Eestis leidub peamiselt rannaniitudel, kus esineb liivase pinnasega kohti. Kudemiseks vajab madalaveelisi vähese taimestikuga veekogusid. Öise eluviisiga, päevaks peitub niiskesse pinnasesse või kivide alla. Talvitub samuti pinnasesse kaevunult.
Toitumine	Põhitoiduks ussid, putukad, nende vastsed ja limused.
Sigimine	Sigimine toimub vahemikus aprilli lõpust juuli alguseni madalates (kuni 15 cm) ja taimestikuvaestes veekogudes, ka ajutistes lompides, mis kiiresti soojenevad. Selles ajavahemikus krooksuvad isased väga valjusti. Kudemine ei toimu pidevalt, vaid mitu korda (iga emane eri aegadel), sõltuvalt sademetest. Kudu on 1-2 m pikkuses nööris, paiknedes enamasti kahe reana.
Areng	Koorunud kullesed on esialgu sarnased kärnkonna kullestega, kuid on pisut väiksemad ja neil on kurgul hall laik. Peagi hakkavad kullesel arenema jäsemed, siis ilmub nende seljale ka täiskasvanud konnadele iseloomulik kollane laik. Sõltuvalt ilmastikutingimustest, aga mitte vähem kui 1 kuu pärast, lahkuvad moonde läbinud konnad veekogust, olles 1 cm pikkused. Suguküpseks saavad 3-4aastaselt, olles 5-6 cm pikkused. Looduses elavad 10-15 aastaseks, aga vanim teadaolev isend oli >30 aasta vanune.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate liikide I kategooriasse ja on Eestis väljasuremisohus. Elupaigad on hävinud eelkõige rannaniitude kinnikasvamise ja sobivate kudemisveekogude kadumise tõttu. Elupaiku on üritatud aktiivselt taastada ja kõresid kunstlikult taasasustada.