Rohe-kärnkonn
Liiginimi eesti keeles Rohe-kärnkonn Liiginimi ladina keeles Bufo viridis
Suurus Kehapikkus tavaliselt kuni 10 cm. Levik
Levila ulatub Saksamaast Volga jõeni. Levila põhjapiir jääb Lätti, lõunapiir ulatub Kreekasse. Kunagi oli Peipsi ääres tavaline. Praegu loetud Eestis piirkondlikult väljasurnuks, viimane elujõuline asurkond asus Piirissaarel.
Arvukus Eestis
2022. aastal kohati ühte isendit pärast 16-aastast pausi. Elupaik ja eluviis Valdavalt maismaalise eluviisiga, viibides vees vaid lühikese kudemisperioodi vältel. Asustab valgusküllaseid metsi, kiviseid alasid, rannikuluiteid, kultuurmaastike ja tööstus- ja kaevanduspiirkondi, elupaigad üsna kuivad. Sigimiseks sobivad madalad ja vähese taimestikuga veekogud, k.a külatiigid ja ajutised veekogud. Öise eluviisiga, mõnikord aktiivne ka päeval. Talvituvad näriliste urgudes või pinnasesse (10-12 cm sügavusele) kaevunult. Toitumine Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, sihktiivalistest ja sipelgatest, ka tigudest. Hangib toitu maast, lendavaid putukaid püüab harva. Kullesed toituvad vetikatest. Sigimine ja areng
Koeb hiliskevadel. 2-4 m pikkused kudunöörid asetatakse veetaimede vahele või veekogu põhja, pärast seda konnad lahkuvad. Kullesed kooruvad 3-6 päeva pärast. Äsja moondunud konnad on 1-1,7 cm pikkused. Suguküpseks saadakse umbes 3 aataga. Looduses elavad tavaliselt 7-10aastaseks, aga võib esineda ka 30+ vanuses konni.
Ohustatus ja kaitse Kuulub I kaitsekategooriasse, kuid on viimase Punase Nimestiku hinnangu järgi hinnatud Eestis väljasurnuks. Oli siin niigi oma levila piiril, lisaks on hävinud nende elukohad. Niidud on võsastunud ja kudemisveekogud kinni kasvanud, mudastunud või kaladega asustatud.