| Liiginimi eesti
keeles |
Veekonn |
| Liiginimi ladina
ladina keeles |
Pelophylax kl.
esculentus
|
| Suurus |
Kehapikkus kuni 12 cm, aga tavaliselt
väiksem. |
| Levik Eestis ja
maailmas |
Levinud Euroopas
alates Prantsusmaast kuni Volga jõeni Venemaal. Eesti jääb
levila põhjapiirile, lõunapiir Bulgaarias. Eestis elusteb
peamiselt riigi lõunaosas.
|
| Arvukus |
Mitte nii arvukas, kui tiigikonn. |
| Elupaik ja -viis |
Eluviis väga
veeline, sageli segamini tiigikonnaga, harvem järvekonnaga.
Eelistatud veekogudeks on lopsaka taimestikuga tiigid ja
väikejärved, kraavid jne. Aktiivsed päevasel ajal, ööseks
varjuvad veekogu põhja. Võib talvituda nii vees kui ka maismaal,
kuid eelistab maismaad.
|
| Toitumine |
Täiskasvanud veekonnad söövad peamiselt
maismaaselgrootuid (putukaid, ämblike, tigusid). Kullesed toituvad
peamiselt vetikatest ja detriidist. |
Sigimine ja areng
|
Sigimisperiood on
hiliskevadel. Emasloom koeb 3 000-10 000 muna mitmes portsjonis.
Koorunud kullesed soojendavad end päeval sageli madalas vees.
Pärast moonet on konnad 2-3 cm pikkused. Suguküpseks saavad
umbes 2 aastaga. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub kaitsealuste
liikide III kategooriasse. |