Veekonnad on kahe konnaliigi - tiigikonna ja
järvekonna - hübriidid. Tema ladinakeelses
nimes on lühend "kl" ehk klepton (kreeka keelest, "kleptes" ehk
"varas"). See viitab asjaolule, et tavaliselt ei suuda veekonnad
omavahel ise järglasi saada, vaid vajavad partneriks ühte oma
vanemliikidest - mõnda tiigi- või järvekonna. Eestis puhtad veekonnade
populatsioonid puuduvad, nad on alati tiigikonnaga
segapopulatsioonides. Pea kõigilt oma tunnustelt, sh suuruselt jäävad
nad tiigi- ja järvekonna vahepeale. Värvuselt on veekonn seljal
roheline ja mustade täppidega, kõhul valge kuni tumehall, samuti
täppidega. Vahel võib esineda ka pruunikaid isendeid.
Nagu nimigi ütleb, on tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Päeval liiguvad veekonnad aktiivselt, ööseks varjuvad aga veekogu põhja. Toituda eelistavad veekonnad pigem maismaal, süües seal erinevaid selgrootuid, näiteks putukaid, ämblikke ja tigusid. Neid endid napsavad toiduks aga haigrud, toonekured, kärplased, nastikud, hüübid, viud, rebased ja saarmad. Vees viibides võib veekonn sattuda aga säga või koha lõugade vahele.
Talve võib veekonn veeta veekogu põhjamudasse kaevunult, aga ka maismaal, kusjuures eelistatakse sageli viimast. Aprillis ärkavad nad talveunest ning peagi algavad pulmamängud. Isaste veekonnade häälitsused on umbes tiigi- ja järvekonna vahepealsed, kostudes justkui urisev "ree-ree-ree...". Et kontsert ikka emasloomadeni kostaks, pungituvad konna suunurkadest välja helehallid kõlapõied. Pärast viljastamist koeb emane konn portsjonite kaupa 3 000-10 000 muna. Kullesed arenevad kaua ja vahel võivad nad enne moondumist ka talvituda. Nad toituvad peamiselt vetikatest ja orgaanilisest detriidist ning käivad end päikesepaistel madalas vees soojendamas, ööseks aga taanduvad sügavamasse vette.
Eestis elutseb veekonn eelkõige Lõuna-Eestis (levila
kattub tiigikonna omaga, keda vajatakse paljunemiseks). Elupaikadeks
on neile leht- ja segametsade veekogud, peamiselt tiigid või väiksemad
järved. Veekonn kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.