Tiigikonn - täiendav info

Tiigikonn

Liiginimi eesti keeles Tiigikonn

Liiginimi ladina keeles Pelophylax lessonae

Suurus Kehapikkus kuni 8 cm, enamasti alla 6,5 cm.

Levik
On levinud suures osas Euroopast - läänepiir jääb Prantsusmaale, idas lõppeb enne Uuralit. Levila põhjapiir on Eestis, lõunapiir Horvaatias. Puudub Briti saartel, Taanis ja Skandinaavias. Eestis levinud mandriosas, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis.

Arvukus Lõuna-Eestis arvukas ja tavaline.

Elupaik ja eluviis
Veedab suurema osa ajast veekogus ja selle kaldal. Eelistab väikseid veekogusid - tiigid, väikejärved, metsa ja rabaservade veesilmad, aga ka veega täitunud kraavid ja karjäärid. Peamiselt aktiivne päeval, kuid öösel toitub sageli maismaal. Talvitub samuti maismaal.

Toitumine Toituvad peamiselt putukatest - mardikatest ja kahetiivalistest.

Sigimine Sigib hiliskevadel. Isased häälitsevad päeval tihedates seltsingutes, nende krooksumine võib meenutada sinikael-pardi häälitsusi. Emased koevad ühel sigimisperioodil 600-3000 muna. Kudupallid paigutatakse veepinna alla taimedele.

Kasv ja areng Kullesed kooruvad 1-2 nädala jooksul. Nad on seltsingulised ja soojendavad end päikese käes. Äsja moondunud konnad on 2-3 cm pikkused. Suguküpseks saavad 2-aastaselt või veel vanemana. Looduses võivad elada 6-12-aastaseks.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse, kuid on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt soodsas seisundis olev arvukas liik. Siiski võib neid ohustada elupaikade kadu intensiivpõllumajanduse tõttu, samuti märgalade kuivendamine, reostus jne.

Liiginimi eesti keeles	Tiigikonn
Liiginimi ladina keeles	Pelophylax lessonae
Suurus	Kehapikkus kuni 8 cm, enamasti alla 6,5 cm.
Levik	On levinud suures osas Euroopast - läänepiir jääb Prantsusmaale, idas lõppeb enne Uuralit. Levila põhjapiir on Eestis, lõunapiir Horvaatias. Puudub Briti saartel, Taanis ja Skandinaavias. Eestis levinud mandriosas, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Arvukus	Lõuna-Eestis arvukas ja tavaline.
Elupaik ja eluviis	Veedab suurema osa ajast veekogus ja selle kaldal. Eelistab väikseid veekogusid - tiigid, väikejärved, metsa ja rabaservade veesilmad, aga ka veega täitunud kraavid ja karjäärid. Peamiselt aktiivne päeval, kuid öösel toitub sageli maismaal. Talvitub samuti maismaal.
Toitumine	Toituvad peamiselt putukatest - mardikatest ja kahetiivalistest.
Sigimine	Sigib hiliskevadel. Isased häälitsevad päeval tihedates seltsingutes, nende krooksumine võib meenutada sinikael-pardi häälitsusi. Emased koevad ühel sigimisperioodil 600-3000 muna. Kudupallid paigutatakse veepinna alla taimedele.
Kasv ja areng	Kullesed kooruvad 1-2 nädala jooksul. Nad on seltsingulised ja soojendavad end päikese käes. Äsja moondunud konnad on 2-3 cm pikkused. Suguküpseks saavad 2-aastaselt või veel vanemana. Looduses võivad elada 6-12-aastaseks.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse, kuid on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt soodsas seisundis olev arvukas liik. Siiski võib neid ohustada elupaikade kadu intensiivpõllumajanduse tõttu, samuti märgalade kuivendamine, reostus jne.