| Liiginimi eesti
keeles |
Järvekonn |
| Liiginimi ladina
ladina keeles |
Pelophylax
ridibundus (Rana ridibunda)
|
| Suurus |
Suurim pärismaine
konnaliik Euroopas. Täiskasvanud isendid kuni 15 cm, harva isegi
18 cm pikad.
|
Levik
|
Levinud Kesk- ja Ida-Euroopas, samuti
Türgis, Kaukaasias ja Iraanis. Eesti jääb loodusliku levila
piiridest täpselt välja. Liik introdutseeriti siia 1925. aastal,
kuid viimastel aastakümnetel on vaid üksikud leiud Kagu-Eestist. |
| Arvukus |
Väga väikesearvuline. |
| Elupaik ja
eluviis |
Veedab kogu elu
veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Elutseb
igasugustes mageveekogudes, k.a väikesed tiigid, kraavid ja
jõed. Tavaliselt on aktiivne päeval, sageli soojendab ennast
kaldal päikese käes. Tihti hõljub veetaimede keskel, vaid pea
veest väljas, või istub vesiroosil. Talvituvad veekogu
põhjamudas.
|
| Toitumine |
Toitub peamiselt
lülijalgsetest ja teistest selgrootutest. Enamuse toidust
moodustavad kärbsed ja mardikad. Kullesed toituvad vetikatest,
detriidist ja kõdunevatest taime- ja loomajäänustest.
|
| Sigimine |
Sigivad
hiliskevadel, kui vee temperatuur on juba küllalt kõrge.
Domineerivad isased kaitsevad valjude häälitsuste saatel oma
territooriumi - "kroaks-kroaks" või "bre-ke-ke-ke-ke-kek". Emane koeb kokku kuni 16 000 muna, paigutades
need mõnesaja kaupa kudupallidena taimedele, allpool veepinda.
|
| Kasv ja areng |
Kullesed kooruvad
umbes nädalaga ja eelistavad viibida sügaval vees taimede vahel.
Mõnikord võivad kullesed ka talvituda. Moonde läbinud konnad on
esmalt u 1,5-2,5 cm pikkused. Suguküpseks saab 2-3aastaselt.
Looduses on elanud kuni 11aastaseks.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Pole Eestis
looduslik liik, kuid on sarnaselt teistele kahepaiksetele võetud
kaitse alla, kuuludes III kategooriasse. Oma looduslikul levilal
on konna kohta väga resistentne reostusele. Mõningast ohtu
võivad kujutada kliimamuutuste tõttu sagenenud põuad, samuti
inimeste poolt püüdmine toiduks.
|