Harivesilik - täiendav info

Harivesilik

Liiginimi eesti keeles Harivesilik

Liiginimi ladina keeles Triturus cristatus

Suurus Kehapikkus koos sabaga on keskmiselt 11-13 (-18) cm. Emased on pikemad kui isased.

Levik Eestis ja maailmas On levinud Euroopas. Levila lõunapiiriks on Kesk-Prantsusmaa ja Rumeenia, põhjapiiriks Lõuna-Soome, idas Uuralid. Eestis esineb vaid riigi ida- ja kaguosas.

Arvukus Eestis suhteliselt haruldane liik.

Elupaik ja -viis Elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, jõgede ja järvede kaldavööndid. Kevadel ja suve alguses elab veekogudes - metsajärvedes, jõesootides, tiikides, ka soodes ja rabades ja kraavides. Vees on aktiivne ööpäev läbi, maismaal ainult öösel. Oktoobrist aprillini talvituvad väikeste gruppidena (kuni mõnikümmend isendit) sambla all, urgudes, liivastes aukudes, pehkinud kändudes, kartulikeldrites.

Toitumine Vees toitub veemardikatest (ujurid, kukrikud), limustest, sääsevastsetest, kalamarjast, konnakullestest ja teiste kahepaiksete kudust. Kuival maal toitub harva, sel juhul vihmaussidest, nälkjatest ja putukavastsetest.

Sigimine Sigimine algab 3-10 päeva peale vetteminekut. Isastel on silmapaistev pulmarüü - kõrge hari seljal ja sabal. Emane koeb pärast viljastamist keskmiselt 150-200 muna, mis kinnitatakse ühe või 2-3 kaupa veetaimede lehtede või okste alumisele küljele. Munad on piklikud, 4-4,5 mm pikkused ja 2-2,5 mm laiused.

Kasv ja areng
Embrüonaalne areng kestab 13-18 päeva, sõltudes veetemperatuurist. Areng on moondega. Kooruv vastne on 9-10 mm pikkune, tal on algelised eesjalad, uimekurrust ümbritsetud saba ja pea külgedel sulgjad lõpused. Teise päeva lõpuks tekib vastsel suu ning ta hakkab aktiivselt ujuma ja toitu otsima. Umbes kolme nädala pärast arenevad vastsel tagajäsemed. Moone lõppeb, kui vesilik on 4-6 cm pikkune. Suguküpsus saabub 3. eluaastal. Keskmine eluiga looduses on 7-9 aastat.

Ohustatus ja kaitse Kuulub II kaitsekategooriasse. On Eestis ohualdis.
Ei talu saastunud veekogusid ega nende eutrofeerumist ja kinnikasvamist, samuti on ohuks kuivendamine.

Liiginimi eesti keeles	Harivesilik
Liiginimi ladina keeles	Triturus cristatus
Suurus	Kehapikkus koos sabaga on keskmiselt 11-13 (-18) cm. Emased on pikemad kui isased.
Levik Eestis ja maailmas	On levinud Euroopas. Levila lõunapiiriks on Kesk-Prantsusmaa ja Rumeenia, põhjapiiriks Lõuna-Soome, idas Uuralid. Eestis esineb vaid riigi ida- ja kaguosas.
Arvukus	Eestis suhteliselt haruldane liik.
Elupaik ja -viis	Elupaikadeks on metsad, pargid, põõsastikud, jõgede ja järvede kaldavööndid. Kevadel ja suve alguses elab veekogudes - metsajärvedes, jõesootides, tiikides, ka soodes ja rabades ja kraavides. Vees on aktiivne ööpäev läbi, maismaal ainult öösel. Oktoobrist aprillini talvituvad väikeste gruppidena (kuni mõnikümmend isendit) sambla all, urgudes, liivastes aukudes, pehkinud kändudes, kartulikeldrites.
Toitumine	Vees toitub veemardikatest (ujurid, kukrikud), limustest, sääsevastsetest, kalamarjast, konnakullestest ja teiste kahepaiksete kudust. Kuival maal toitub harva, sel juhul vihmaussidest, nälkjatest ja putukavastsetest.
Sigimine	Sigimine algab 3-10 päeva peale vetteminekut. Isastel on silmapaistev pulmarüü - kõrge hari seljal ja sabal. Emane koeb pärast viljastamist keskmiselt 150-200 muna, mis kinnitatakse ühe või 2-3 kaupa veetaimede lehtede või okste alumisele küljele. Munad on piklikud, 4-4,5 mm pikkused ja 2-2,5 mm laiused.
Kasv ja areng	Embrüonaalne areng kestab 13-18 päeva, sõltudes veetemperatuurist. Areng on moondega. Kooruv vastne on 9-10 mm pikkune, tal on algelised eesjalad, uimekurrust ümbritsetud saba ja pea külgedel sulgjad lõpused. Teise päeva lõpuks tekib vastsel suu ning ta hakkab aktiivselt ujuma ja toitu otsima. Umbes kolme nädala pärast arenevad vastsel tagajäsemed. Moone lõppeb, kui vesilik on 4-6 cm pikkune. Suguküpsus saabub 3. eluaastal. Keskmine eluiga looduses on 7-9 aastat.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub II kaitsekategooriasse. On Eestis ohualdis. Ei talu saastunud veekogusid ega nende eutrofeerumist ja kinnikasvamist, samuti on ohuks kuivendamine.