Harivesilik

Harivesilik on tähnikvesilikust suurem, kasvades keskmiselt 11-13 cm pikkuseks, kusjuures emased on isastest tavaliselt suuremad. Harivesilik on tähnikvesilikust tumedam - ülapool on pruunikasmust või must, kõhupool oranžja mustade laikudega. On kohatud ka täiesti musti isendeid. Nahk pole sile, vaid jämedateraline. Sigimisperioodil on pulmarüüs isastel seljal hambuline hari, mis on sarnane tähnikvesiliku omaga, kuid harivesiliku harjal on saba aluse juures katkestus ning saba külgedel on sinakasvalged triibud. Emastel kulgeb piki selga kitsas kollane joon, kuid harja ei esine.

Harivesiliku elupaigadeks on metsad, pargid, põõsastikud. Teda võib kohata ka laiade jõeorgude kultuurmaastike, jõgede ja järvede kaldavööndis, kus nad päeval varjuvad pehkinud kändudes, mahalangenud puude koore all, liiva ja lehtedega täidetud aukudes, näriliste ja muttide urgudes. Veekogu lähedus on igal juhul oluline, sest kuival maal toitub harivesilik harva. Vees on tema saagiks peamiselt erinevad mardikad (ujurid, kukrikud), aga ka limused, sääsevastsed, kalamari, konnakullesed ja teiste kahepaiksete kudu. Maapinnal toitub ta aga vihmaussidest, nälkjatest, putukatest ja nende vastsetest ning vahel ka äsja maale siirdunud noortest vesilikest. Kui maismaal on harivesilik aktiivne vaid öösel, siis vees tegutseb ta ööpäev läbi.

Sigimisperioodi - kevade ja suve alguse veedab harivesilik täielikult veekogus. Vee-elupaikadeks võivad olla metsajärved, jõesoodid, tiigid, veega täidetud augud, tarnasood ja turbarabad ning kraavid. Harivesilike paaritumisele eelnevad pulmamängud, mille käigus paarike mööda veekogu ringi ujub ja asjaosalised üksteist müksivad. Pärast viljastamist koeb emane vesilik 80-600 (keskmiselt 150-200) muna, mis 1-3 kaupa veetaimede lehtede alumisele küljele kinnitatakse. 13-18 päeva pärast koorub munast 9-10 mm pikkune vastne, kellel on algelised eesjalad, uimekurrust ümbritsetud saba ja pea külgedel sulgjad lõpused. Teise päeva lõpuks tekib vastsel suu ning ta hakkab aktiivselt ujuma ja toitu otsima. Umbes kolme nädala pärast arenevad tagajäsemed. Vastse areng kestab kokku umbes 90 päeva. Moonde lõpuks on vesilik 4-6 cm pikkune ja siirdub maismaale elama.

Harivesilikud on madalate temperatuuride suhtes üsna vastupidavad. Talvituma siirduvad nad alles siis, kui õhutemperatuur langeb keskmiselt 4-6 °C juurde - oktoobris või isegi novembri alguses. Talvitutakse väikeste gruppidena sambla all, pehkinud kändudes, näriliste ja muttide urgudes, liivastes aukudes jne. Kevadel ilmuvad vesilikud välja aprillis ning siirduvad veekogudesse sigima, kui veetemperatuur on umbes 6 °C.

Eestis on harivesilik haruldane liik, keda leidub vaid Ida- ja Kagu-Eestis. Ta kuulub II looduskaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis liik. Neid ohustab veekogude saastumine, eutrofeerumine ja kinnikasvamine, samuti intensiivne metsamajandus ja kuivendamine.