Juttselg-hiir - täiendav info

Juttselg-hiir

Liiginimi eesti keeles Juttselg-hiir

Liiginimi ladina keeles Apodemus agrarius

Rahvapäraseid nimesid Jutikhiir

Suurus Tüvepikkus 73-126 mm, saba 70-90 mm. Kaal 16-40 g.

Levik ja arvukus
Levinud lehtmetsa- ja stepivööndis Kesk- ja Ida-Euroopas ning Aasias. Euroopas on põhjapiiriks Lõuna-Soome, läänepiiriks Saksamaa. Eestis kõikjal tavaline ja üsna arvukas liik.

Elupaik ja eluviis Asustab põlde, roostikke, metsaservi, metsi, parke ja aedasid. Külmal ajal võib pugeda hoonetesse. Pesaks kaevab maasse lühikesi urge. Suvel peamiselt öise, aga talvel päevase aktiivsusega. Liigub peamiselt maapinnal. Võib hästi hüpata, kuid mitte ronida.

Toitumine Segatoiduline. Põhitoiduks seemned, pähklid. Sööb ka marju, taimede rohelisi osi, putukaid ja nende vastseid jne. Võib süüa raipeid ja inimese toitu. Talveks kogub tagavarasid.

Sigimine Sigimisperiood aprillist oktoobrini, selle aja jooksul sünnib 3-5 pesakonda. Igas pesakonnas on 2-8, harva 9 poega. Tiinus kestab 3 nädalat.

Kasv ja areng Silmad avanevad 10-12-päevaselt, imetamine 3 nädalat. Suguküpsus saabub juba 2 kuu vanuselt ning kevadised pojad võivad samal hooajal sigima hakata. Keskmine eluiga umbes 1 aasta, võivad elada kuni 4-aastaseks.

Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks väikekiskjad ja röövlinnud. Levinud põllumajanduskahjur. Võib olla erinevate haigustekitajate edasikandja, nt puukentsefaliidile.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla ja on soodsas seisundis nii Eestis kui ka globaalses mastaabis.

Liiginimi eesti keeles	Juttselg-hiir
Liiginimi ladina keeles	Apodemus agrarius
Rahvapäraseid nimesid	Jutikhiir
Suurus	Tüvepikkus 73-126 mm, saba 70-90 mm. Kaal 16-40 g.
Levik ja arvukus	Levinud lehtmetsa- ja stepivööndis Kesk- ja Ida-Euroopas ning Aasias. Euroopas on põhjapiiriks Lõuna-Soome, läänepiiriks Saksamaa. Eestis kõikjal tavaline ja üsna arvukas liik.
Elupaik ja eluviis	Asustab põlde, roostikke, metsaservi, metsi, parke ja aedasid. Külmal ajal võib pugeda hoonetesse. Pesaks kaevab maasse lühikesi urge. Suvel peamiselt öise, aga talvel päevase aktiivsusega. Liigub peamiselt maapinnal. Võib hästi hüpata, kuid mitte ronida.
Toitumine	Segatoiduline. Põhitoiduks seemned, pähklid. Sööb ka marju, taimede rohelisi osi, putukaid ja nende vastseid jne. Võib süüa raipeid ja inimese toitu. Talveks kogub tagavarasid.
Sigimine	Sigimisperiood aprillist oktoobrini, selle aja jooksul sünnib 3-5 pesakonda. Igas pesakonnas on 2-8, harva 9 poega. Tiinus kestab 3 nädalat.
Kasv ja areng	Silmad avanevad 10-12-päevaselt, imetamine 3 nädalat. Suguküpsus saabub juba 2 kuu vanuselt ning kevadised pojad võivad samal hooajal sigima hakata. Keskmine eluiga umbes 1 aasta, võivad elada kuni 4-aastaseks.
Koht ökosüsteemis	Looduslikeks vaenlasteks väikekiskjad ja röövlinnud. Levinud põllumajanduskahjur. Võib olla erinevate haigustekitajate edasikandja, nt puukentsefaliidile.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla ja on soodsas seisundis nii Eestis kui ka globaalses mastaabis.