Leethiir

Leethiir on hamsterlaste sugukonda kuuluv näriline, kellele on iseloomulik punakaspruun karvkate seljal. Kõhupoolel on leethiir hallikas. Veel on võimalik teda teistest sarnastest liikidest eristada kõrva taga asuvate heledate karvade järgi. Sarnaselt teistele hamsterlastele on leethiire saba suhteliselt lühike, moodustades umbes kolmandiku kogu kehapikkusest.

Tegu on üle Euroopa väga arvuka ja tavalise liigiga. Eestis leidub neid laialdaselt nii mandril kui saartel ja tegu on ühe meie arvukaima imetajaga. Nad asustavad kõiksugu erinevaid puistuid, kus esineb piisaval määral rohurinnet - leethiire lemmiktoiduks on taimede rohelised osad. Sealhulgas võivad elupaigaks sobida raiesmikud, põõsastikud, metsaservad ja risused alad. Avatud rohumaid ta väldib.

Leethiirtele on iseloomulik arvukuse tsükliline kõikumine 3-4 aasta kaupa - aastati võib nende suvine arvukus erineda lausa 10 korda. Kui arvukus on parasjagu väike, saavutavad noorloomad suguküpsuse juba sündimisega samal suvel, mistõttu arvukus hakkab järsult tõusma. Kui aga arvukus on taaskord suur, saavutavad noorloomad suguküpsuse alles pärast oma esimese talve üle elamist, seega saab arvukus jälle langeda. Kuna leethiir on niivõrd arvukas liik, mängib ta toiduahelas tähtsat rolli, olles toiduks näiteks väikekiskjatele ja metssigadele. Osade röövlindude puhul võivad leethiired moodustada isegi suurema osa kogu söödud toidust - sellisel juhul kõigub ka röövlindude arvukus vastavalt leethiirte arvukuse tsükliltele.

Põhiline aktiivsusaeg jääb leethiirel pimedasse või hämarasse aega. Valdavalt tegutseb ta maapinnal, otsides nosimiseks taimede rohelisi osi, seemneid, marju, tammetõrusid ja seeni, sekka võib sattuda ka putukaid ja teisi selgrootuid. Tegu on suhteliselt julge loomakesega, kuid samas on leethiir pidevalt valvel, pannes tähele näiteks tihaste hoiatavaid häälitsusi röövlindude eest. Erinevalt oma lähedastest sugulastest uruhiirtest oskab leethiir hästi ronida ja võib turnida põõsastel või madalatel puuokstel. Vahel võib juhtuda, et leethiir rajab oma pesa linnu pesakasti. Enamasti ehitab ta pesa siiski maa-alustesse urgudesse. Pesakambri vooderdab ta sambla, rohu ja sulgedega. Talveund ega taliuinakut leethiir ei tee, seega on vaja urgudesse korralikult toiduvarusid koguda. Kuna leethiire urud asuvad enamasti sügavamal kui 20 cm, on need üldiselt kaitstud läbikülmumise eest.

Leethiired sigivad aprillist septembrini, kuid täpne algusaeg sõltub ilmastikuoludest - soojematel talvedel võivad nad alustada juba enne lume täielikku sulamist. Suve jooksul sünnib 4-5 pesakonda, kus igaühes on 1-7, maksimaalselt 10 poega. Nende eest hoolitseb emasloom üksi, imetamine kestab 2 nädalat. Tüüpiliselt elab leethiir looduseks 1,5 aastat vanaks, maksimaalselt 3-aastaseks.