Ilves

Liiginimi eesti keeles Ilves
Liiginimi ladina keeles Felis lynx L.
Rahvapäraseid nimesid  
Kehamõõtmed Tüvepikkus 80-130 cm
Kehamass 12-25 (32) kg
Levik Eestis ja maailmas Looduslik levila hõlmas veel paarsada aastat tagasi kogu põhjapoolkera. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud, olles vähesel arvul säilinud ainult suuremate metsamassiividega piirkondades. Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari.
Arvukus Eestis Ligikaudu 700...1000 isendit.
Elupaik ja -viis Eelistab suuremaid taigailmelisi metsi, kuid elab ka segametsades. On kohastunud elamaks piirkondades kus talvel katab maapinda paks lumekiht. Ronib suurepäraselt puudel ja kividel ning on suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Ta on üksikeluviisiga ja suure territooriumiga kiskja. Aktiivne valdavalt hämaras ja öösiti.
Toitumine Tähtsaks toiduobjektiks on talle valgejänes. Murrab aga kõiki imetajaid kuni metskitse suuruseni ja linde. Toidurohkuse korral peidab ülejäänud saagi puuokste alla. Saaki ründab maapinnalt ja mitte kunagi puu otsast hüpates.
Sigimine Jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Tiinus kestab 60-75 päeva. Pojad sünnivad aprillis-mais. Tavaliselt on pesakonnas kaks kuni kolm poega, harva kuni viis. Pojad sünnivad varjatud kohas.
Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad neil kahe nädala vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuni kolm kuud. Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni. Suguküpseks saavad kahe aastaselt. Elavad 20...25 aasta vanuseks.
Koht ökosüsteemis On tippkiskja, kes on vaenlaseks paljudele teistele elusolenditele. Teda ennast ohustab peamiselt inimene, mõnel pool ka hunt.
Ohustatus ja kaitse Paljudes maades täieliku kaitse all. Eestis on lubatud peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujaht ning jaht koeraga 1. novembrist 28. veebruarini.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri