Ilves - täiendav info

Ilves

Liiginimi eesti keeles Harilik ilves

Liiginimi ladina keeles Lynx lynx

Suurus Tüvepikkus 90-155 cm. Kaal emastel keskmiselt 17 kg, isastel 22 kg, harva 30 kg.

Levik ja arvukus
Põhja-Euraasia metsades ja mägialadel. Euroopa lõunaosas alles üksikud isoleeritud asurkonnad mägedes, Baltimaades ja Põhjamaades tavalisem. Eestis levinud kogu mandril ja suurematel saartel, meil elab umbes 400 ilvest.

Elupaik ja eluviis Seotud loodusmaastikega, eelkõige okas- ja segametsadega. Üksiku eluviisiga, aktiivne peamiselt öösel või hämarikus. Tegutseb maapinnal. Kuigi on osav ronija, ei tavatse puu otsas saaki varitseda. Territoriaalne loom.

Toitumine Kiskja. Peamine saakloom metskits. Vähemal määral sööb jäneseid, kopraid, rebaseid, kährikuid, kanalisi või närilisi. Sööb päevas umbes 1,5 kg liha. Saaklooma söömata osad peidab lume või risu alla.

Sigimine Aastas üks pesakond, kuid emased ei pruugi sigida igal aastal. Jooksuaeg on märtsis, siis toimub kile kräunumine. Tiinus kestab 63-74 päeva, pojad sünnivad mais. Pesakonnas on tavaliselt 2-3, maksimaalselt 5 poega.

Kasv ja areng Pojad on sündides pimedad ja abitud, kaaluvad 200-300 g. Nende eest hoolitseb vaid emasloom. Silmad avanevad 16.-17. päeval. Esimesed 2 kuud toituvad vaid emapiimast, siis algab võõrutamine, mis lõppeb 3-kuuselt. Pesast lahkuvad 4-kuuselt, kuid jäävad ema juurde üheks aastaks. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Looduses võivad elada kuni 17-aastaseks, tavaliselt siiski oluliselt vähem.

Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all, kuid arvukus ei pööra tõusuteele ja liik on siin ohualtis seisundis. Euroopas üldiselt on tegu kaitstava liigiga. Looduslikeks konkurentideks ja vaenlasteks on hundid, mõnes piirkonnas ka ahmid. Eestis jahiuluk, kelle küttimine on rangelt reguleeritud.

Liiginimi eesti keeles	Harilik ilves
Liiginimi ladina keeles	Lynx lynx
Suurus	Tüvepikkus 90-155 cm. Kaal emastel keskmiselt 17 kg, isastel 22 kg, harva 30 kg.
Levik ja arvukus	Põhja-Euraasia metsades ja mägialadel. Euroopa lõunaosas alles üksikud isoleeritud asurkonnad mägedes, Baltimaades ja Põhjamaades tavalisem. Eestis levinud kogu mandril ja suurematel saartel, meil elab umbes 400 ilvest.
Elupaik ja eluviis	Seotud loodusmaastikega, eelkõige okas- ja segametsadega. Üksiku eluviisiga, aktiivne peamiselt öösel või hämarikus. Tegutseb maapinnal. Kuigi on osav ronija, ei tavatse puu otsas saaki varitseda. Territoriaalne loom.
Toitumine	Kiskja. Peamine saakloom metskits. Vähemal määral sööb jäneseid, kopraid, rebaseid, kährikuid, kanalisi või närilisi. Sööb päevas umbes 1,5 kg liha. Saaklooma söömata osad peidab lume või risu alla.
Sigimine	Aastas üks pesakond, kuid emased ei pruugi sigida igal aastal. Jooksuaeg on märtsis, siis toimub kile kräunumine. Tiinus kestab 63-74 päeva, pojad sünnivad mais. Pesakonnas on tavaliselt 2-3, maksimaalselt 5 poega.
Kasv ja areng	Pojad on sündides pimedad ja abitud, kaaluvad 200-300 g. Nende eest hoolitseb vaid emasloom. Silmad avanevad 16.-17. päeval. Esimesed 2 kuud toituvad vaid emapiimast, siis algab võõrutamine, mis lõppeb 3-kuuselt. Pesast lahkuvad 4-kuuselt, kuid jäävad ema juurde üheks aastaks. Suguküpseks saavad 2. eluaastal. Looduses võivad elada kuni 17-aastaseks, tavaliselt siiski oluliselt vähem.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole Eestis looduskaitse all, kuid arvukus ei pööra tõusuteele ja liik on siin ohualtis seisundis. Euroopas üldiselt on tegu kaitstava liigiga. Looduslikeks konkurentideks ja vaenlasteks on hundid, mõnes piirkonnas ka ahmid. Eestis jahiuluk, kelle küttimine on rangelt reguleeritud.