| Liiginimi eesti
keeles. |
Mäger |
| Liiginimi
ladina keeles |
Meles meles |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Melesk, kähr, määr
|
| Suurus |
Tüvepikkus 60-90
cm, saba
pikkus 12-24 cm.. Kevadine kaal 7-13 kg,
sügisene kaal 15-17 kg.
|
Levik ja
arvukus
|
Levinud kogu Euroopas ning
Lääne-Aasia mägisematel aladel kuni Tadžikistanini. Eestis
levinud kõikjal mandril, sagedasem Lõuna-Eestis. Saaremaale
viidud inimeste poolt, Hiiumaal puudub. |
| Elupaik ja
eluviis |
Eelistab
mosaiikset maastikku, sobivad nii leht-, sega- kui ka
okasmetsad. Seltsingulise eluviisiga, rajavad keerulisi urgude
süsteeme - mägralinnakuid. Seotud urgudega aastaringselt.
Aktiivne hämarikus ja öösiti. Novembrist-detsembrist kuni
veebruari-märtsini kestab taliuinak, soojemate ilmadega võivad
ringi liikuda.
|
| Toitumine |
Segatoiduline.
Loomsest toidust sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid,
pisinärilisi, linnumune ja -poegi, konni, tigusid jne, samuti
võib rüüstada herilaste ja mesilaste pesi. Oluline osa ka
taimsel toidul: tervaili, marjad, pähklid, taimede juured ja
mugulad, seened. Talveks kogutakse rasvavarusid.
|
| Sigimine |
Üldiselt sigitakse
üle aasta. Paaritumisaeg aprillist juunini, vahel ka teistel
aastaaegadel. Loode ei hakka arenema kohe, vaid nii, et pojad
sünniks märtsis-aprillis. Pesakonnas keskmiselt 3-4 poega.
|
| Kasv ja areng |
Pojad kaaluvad
sündides 70-130 g, on pimedad ja abitud. Silmad avanevad 35
päeva vanuselt, imetamine kestab 2-3 kuud. 2-kuuselt hakkavad
urust väljas käima. Seltsingu teised emased võivad aidata
poegi kasvatada. Esimese talve veedavad koos emaga,
iseseisvuvad järgmisel suvel. Suguküpseks saavad emased kahe-,
isased kolmeaastaselt. Tüüpiline eluiga looduses 3-6 aastat.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu Eestis
looduskaitse alla ja on üldiselt nii Eestis kui ka Euroopas
laiemalt soodsas seisundis. Ohuteguriteks on urgude lõhkumine
ja häirimine, nt lageraiete tõttu jäetakse urge maha. Teatud
piirkondades on ohuks ka liigne küttimine. Eestis jahiuluk.
|