| Liiginimi eesti keeles |
Pähklinäpp |
| Liiginimi ladina keeles |
Muscardinus avellanarius L. |
| Rahvapäraseid nimesid |
Pole teada. |
| Kehamõõtmed |
Tüvepikkus 7...9 cm, saba 5...8 cm |
| Kehamass |
15...35 (keskmiselt 27) grammi |
| Levik Eestis ja maailmas |
Suurbritanniast Vahemereni, kogu Euroopas.
Eestis levila piiril. Siiani viimased kindlad andmed sajandi alguses Lõuna-Eestist.
Hiljem on üksikuid suusõnalisi teateid. |
| Arvukus Eestis |
Üliharuldane |
| Elupaik ja -viis |
Elab tiheda alusmetsaga leht- ja
segametsades põõsarindes. Suveks valmistab rohust keraja pesa 1...2 meetri kõrgusele
maapinnast puu- või põõsa okstesse. Talvel peituvad maa-alustesse varjepaikadesse
(kändude jms. alla), kus septembri lõpust aprillini magavad talveund. Suvel
õhutemperatuuril alla 15 °C langeb külmatardumusse. Aktiivne on öösiti. |
| Toitumine |
Eelistab taimset toitu: pähklid,
tammetõrud, marjad. Ära ei ütle ka putukatest. |
| Sigimine |
Tiinus kestab 22-24 päeva. Pesakonnas
on 2-4 (harva 7) poega. Eestis on tõenäoliselt üks pesakond aastas, mis sünnib
juuni- või juulikuus. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. |
| Areng |
Silmad avanevad poegadel kahenädalaselt.
Poegi imetatakse kuu aega. Pojad iseseisvuvad pooleteise kuu vanuselt. Sigima hakkavad
järgmisel aastal. Elavad keskmiselt kolme aasta vanuseks. |
| Koht ökosüsteemis |
Looduslikud vaenlased on pisikiskjad ja
kakud. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. |
| Ohustatus ja kaitse |
Haruldase liigina kantud kaitstavate
liikide III kategooriasse. |