| Liiginimi eesti
keeles |
Koduhiir. |
| Liiginimi
ladina keeles |
Mus musculus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Majahiir. |
| Suurus |
Tüvepikkus 72-103
mm, saba 70-95 mm. Kaal 10-25 g.
|
Levik ja
Arvukus
|
Inimkaaslejana
levinud üle kogu maailma. Eestis arvukas kõikjal, levik
otseselt seotud inimasustuse tihedusega.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Soojematel aladel
võib elada rohtlates, kuid põhja pool, sh Eestis elutseb alati
asulates või muul viisil inimese toiduvarude läheduses.
Väljaspool hooneid saab hakkama vaid suvel. Pesa ehitab
varjulisse kohta pehmetest materjalidest, sh
tehismaterjalidest. Aktiivne hämarikus ja öösel. Ühiseluline
loom, territoriaalne. Üks isane elab mitme emase ja
noorloomadega.
|
| Toitumine |
Segatoiduline.
Põhitoiduks seemned, võimaluse korral inimese toit ja jäätmed,
sh liha. Võib koguda tagavarasid. Esineb koprofaagiat.
|
| Sigimine |
Hoonetes võib
sigida aastaringselt, 5-10 pesakonda aastas. Innatsükli pikkus
on 4-6 päeva. Isane kasutab emase meelitamiseks keerukaid
ultrahelihäälitsusi. Tiinus kestab 19-21 päeva, pesakonnas on
tavaliselt 6-8 (3-14) poega.
|
| Kasv ja areng |
Pojad on sündides
pimedad ja paljad ning kaaluvad 0,8-1,5 grammi. Hoolitsejaks
peamiselt emasloom. Ühes sigimisrühmas võib olla mitu omavahel
lähisugulastest emast, kes võivad poegi ühiselt imetada.
Silmad avanevad 14-päevaselt, imetamine kestab 18-20 päeva.
Suguküpsuse saavutavad emased juba 6- ja isased 8-nädalaselt.
Vabas looduses elavad saegli vähem kui aasta.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Loodudes on
vaenlasteks väikekiskjad ja röövlinnud, inimasulates kodukass
ja kodurott. Mitmete haiguste levitaja. Laborihiired on
aretatud koduhiirtest.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla, on kõikjal maailmas arvukas ja soodsas
seisundis.
|