| Liiginimi eesti
keeles |
Nattereri
lendlane. |
| Liiginimi
ladina keeles |
Myotis
nattereri
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Nahkhiir,
nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele
nahkhiirtele ühised nimetused). |
| Suurus |
Tüvepikkus 42-50 mm, küünarvarre
pikkus 34-44 mm, tiibade siruulatus 245-300 mm. Kaal 7-10 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud Euroopas Briti saartest
Venemaani. Levila lõunapiir on Kreekas, põhjapiir Lõuna-Soomes.
Eestis haruldane liik, põhilised leiukohad Ida- ja
Lääne-Virumaal, vähem leide Tartu- ja Raplamaalt. |
| Elupaik ja
eluviis |
Põhja- ja
Kesk-Euroopas eelistab avatud puistuid, nt pargid ja
istandused. Sobivad nii leht- kui okasmetsad. Avamaastikku
väldib, hoidub puude lähedusse. Aktiivne öösiti, päevaks
varjub puuõõntesse. Septembrist-oktoobrist aprilli-maini on
talveunes. Talvituvad mõisakeldrites, vanades
kaevanduskäikudes vms. |
| Toitumine |
Toitub putukatest, saaki nopib
peamiselt puulehtedelt. |
| Sigimine |
Paaritumine toimub suve lõpus,
sügisel parvlemispaikades või talvel talvitumispaikades.
Emasloom viljastub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse
ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased
poegimiskolooniatesse. |
| Kasv ja areng |
Pojad sünnivad juuni algusest juuli
alguseni. Tavaliselt on korraga üks poeg. Noorloomad
lennuvõimestuvad ja iseseisvuvad 3-4 nädala vanuselt. Suguküpsus
võib saabuda juba samal sügisel. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide II kategooriasse. Haruldase liigina, kes elutseb
sageli vanades metsades, on ta hinnatud Eestis ohulähedaseks.
Globaalsel skaalal on liik soodsas seisundis ja üsna arvukas.
Ohuteguriteks võib olla elupaikade, sh varje- ja
talvitumispaikade kadu, eriti vanade puude eemaldamine
metsatööde käigus.
|