Kääbus-nahkhiir - täiendav info

Kääbus-nahkhiir

Liiginimi eesti keeles Kääbus-nahkhiir.

Liiginimi ladina keeles Pipistrellus pipistrellus

Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (ühised kõigil nahkhiirtel).

Suurus Tüvepikkus 36-51 mm, küünarvarre pikkus 28-32 mm, tiibade siruulatus 180-240 mm. Kaal 4-7 g.

Levik ja arvukus
Levinud kõikjal Euroopas peale Põhjamaade. Eesti jääb levila Euroopa osa kirdepiirile. Lõuna pool ulatub levila kaugemale idasse, Himaalajateni. Eestis esineb eelkõige riigi ida- ja lõunaosas, kuid leide on ka mujalt, sh Saaremaalt. Keskmise arvukusega liik, Eestis pigem levilat laiendamas.

Elupaik ja eluviis Paindlik. Meil eelistab puude- ja veekoguderohkeid alasid, mujal Euroopas leidub igal pool nii linnades kui metsades. Sageli lendab piki hekke või metsaservasid, kuid võib ka lagedaid alasid ületada. Öise aktiivsusega. Varjepaigana kasutab nt hoonetes olevaid tühimikke. Rändav liik, talvitusalad asuvad Kesk- ja Lääne-Euroopas.

Toitumine Putuktoiduline. Põhitoiduks kahetiivalised, nt erinevad sääsklased.

Sigimine Paarituvad augustis-septembris, see toimub paaritumisvarjepaikades. Isased teevad mängulennul erilisi häälitsusi ja meelitavad kohale korraga kuni 10 emaslooma. Viljastumine toimub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajal on emasloomad poegimiskolooniates (50-250 isendit korraga). Juulis sünnib 1-2 poega.

Kasv ja areng
Pojad arenvad kiiresti, juba 3-4 nädala vanuselt iseseisvuvad. Pärast nende lennuvõimestumist kolooniad hajuvad. Suguküpsuse saavutavad juba samal sügisel. Keskmiselt elavad 4-5-aastaseks, vanim teadaolev isend elas 16-aastaseks.

Ohustatus ja kaitse Kuulub II kaitsekategooriasse, aga on nii meil kui mujal Euroopas soodsas seisundis olev liik. Ohuteguriteks võivad olla häiringud varjepaikades, samuti muutused rändeteedes.

Liiginimi eesti keeles	Kääbus-nahkhiir.
Liiginimi ladina keeles	Pipistrellus pipistrellus
Rahvapäraseid nimesid	Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (ühised kõigil nahkhiirtel).
Suurus	Tüvepikkus 36-51 mm, küünarvarre pikkus 28-32 mm, tiibade siruulatus 180-240 mm. Kaal 4-7 g.
Levik ja arvukus	Levinud kõikjal Euroopas peale Põhjamaade. Eesti jääb levila Euroopa osa kirdepiirile. Lõuna pool ulatub levila kaugemale idasse, Himaalajateni. Eestis esineb eelkõige riigi ida- ja lõunaosas, kuid leide on ka mujalt, sh Saaremaalt. Keskmise arvukusega liik, Eestis pigem levilat laiendamas.
Elupaik ja eluviis	Paindlik. Meil eelistab puude- ja veekoguderohkeid alasid, mujal Euroopas leidub igal pool nii linnades kui metsades. Sageli lendab piki hekke või metsaservasid, kuid võib ka lagedaid alasid ületada. Öise aktiivsusega. Varjepaigana kasutab nt hoonetes olevaid tühimikke. Rändav liik, talvitusalad asuvad Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Toitumine	Putuktoiduline. Põhitoiduks kahetiivalised, nt erinevad sääsklased.
Sigimine	Paarituvad augustis-septembris, see toimub paaritumisvarjepaikades. Isased teevad mängulennul erilisi häälitsusi ja meelitavad kohale korraga kuni 10 emaslooma. Viljastumine toimub alles kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajal on emasloomad poegimiskolooniates (50-250 isendit korraga). Juulis sünnib 1-2 poega.
Kasv ja areng	Pojad arenvad kiiresti, juba 3-4 nädala vanuselt iseseisvuvad. Pärast nende lennuvõimestumist kolooniad hajuvad. Suguküpsuse saavutavad juba samal sügisel. Keskmiselt elavad 4-5-aastaseks, vanim teadaolev isend elas 16-aastaseks.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub II kaitsekategooriasse, aga on nii meil kui mujal Euroopas soodsas seisundis olev liik. Ohuteguriteks võivad olla häiringud varjepaikades, samuti muutused rändeteedes.