| Liiginimi eesti
keeles |
Euroopa mutt |
| Liiginimi
ladina keeles |
Talpa europea
|
| Suurus |
Tüvepikkus 11-16 cm, saba 2-4 cm.
Kaal 65-130 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud Euroopas Suurbitanniast
Uuraliteni. Levila põhjapiiriks on Kesk-Soome, lõunapiiriks
Balkanimaad. Mandri-Eestis tavaline ja arvukas, kuid saartel
puudub. |
| Elupaik ja
eluviis |
Maa-aluse
eluviisiga, kaevab pikki tunnelisüsteeme. Eelistab inimmõjuga
maastikke - aiad, pargid, heina- ja karjamaad, samas asustab
ka metsi. Muld peab olema mõõdukalt niiske. Toitumiskäigud
tavaliselt 1-5 cm sügavusel, talvel sügavamal. Rajab
pesakambri 10-70 cm sügavusele, vooderdab selle maapinnalt
kogutud taimeosadega. Pesakamber on ümbritsetud käikude
süsteemiga.
|
| Toitumine |
Loomtoiduline. Põhitoiduks
vihmaussid, sööb ka putukaid ja nende vastseid, tigusid ja
väikeseid selgroogseid. Kogub toiduvarusid, halvates vihmaussid
oma toksilise süljega. |
| Sigimine |
Aastas on üks pesakond. Jooksuaeg
aprilli lõpus või mai alguses. Tiinus kestab 30-40 päeva,
pesakonnas on 2-7 poega. |
| Kasv ja areng |
Pojad on sündides karvutud ja
pimedad. Silmad avanevad 3-nädalaselt. Nende eest hoolitseb vaid
emasloom ja imetamine kestab 4-5 nädalat. Pärast seda lahkuvad
noorloomad ema tunnelisüsteemist. Suguküpsus saabub järgmisel
kevadel. Tüüpiline eluiga looduses 3-5, maksimaalselt 7 aastat. |
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks vaenlasteks on rebane,
kärplased, metssiga ja röövlinnud. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole Eestis
looduskaitse all ning on nii meil kui ka rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi soodsas seisundis olev liik. Ohustada
võivad põuad ja üleujutused. Varem on mutte kütitud karusnaha
pärast, kuid tänapäeval tehakse seda minimaalselt. Inimesed
vaenavad mutti aedadesse tungimise tõttu.
|