Pruunkaru - täiendav info

Pruunkaru

Liiginimi eesti keeles Pruunkaru

Liiginimi ladina keeles Ursus arctos

Rahvapäraseid nimesid Mesikäpp, päntajalg, pätajalg, mõmmik, mõmm, karumõmm, karuott, ott, päts, laikäpp, metsaott, metsaisand.

Suurus Tüvepikkus 150-280 cm. Kaal isastel 100-315 kg, emastel 60-200 kg.

Levik ja arvukus
Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndit. Praegu alles Euraasias vaid Skandinaaviast Vaikse ookeanini ja Põhja-Ameerika loodeosas. Alles olevad Kesk-Euroopa ja mõned Aasia populatsioonid on isoleeritud ja seotud mäestikega. Eestis levinud kogu mandril, üksikuid isendeid satub vahel ka saartele. Karusid elab meil ligi 1000.

Elupaik ja eluviis Elutseb metsastel aladel. Suvel varjab end tihedamas taimestikus. Öise eluviisiga, päevast aktiivsust esineb pigem vähe. Üldiselt ksiku eluviisiga. Talve veedavad taliuinakus, st soojemate ilmade korral võivad nad ringi liikuda. Pesa rajatakse ette valmistatud maapinnalohku, tuulemurdu või tihedasse noorendikku. Taliuinak kestab novembrist märtsi-aprillini, poegadega emastel kauem.

Toitumine Segatoiduline, toit sõltub aastaajast. Kevadel on põhitoiduks erinevad õistaimed, suvel sipelgad ja väiksemad imetajad, sügisel süsivesikurikas taimne toit, nt teravili, marjad ja õunad. Võimaluse korral sööb mett ja mesilaste vastseid.

Sigimine Jooksuaeg kestab maist juulini. Domineeriv isasloom paaritub tema territooriumi lähedusse jäävate emakarudega. Loode ei hakka arenema kohe, vaid 4-7-kuuse hilinemisega. Loote tegelik areng kestab vaid 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris, taliuinaku ajal. Pesakonnas on 1-5, enamasti 2-3 poega.

Kasv ja areng Pojad on sündides väga vähe arenenud ja kaaluvad vaid 350-400 g. Koos emaga veedavad nad pesas 4 kuud. Pesast väljudes hakkavad nad emapiimast võõrduma ja "päris" toitu sööma. Kogu ülejäänud aastaks jäävad pojad koos emaga ja veedavad temaga ka järgmise talve. Järgmisel kevadel, ema järgmisel jooksuajal läheb pesakond laiali. Suguküpseks saavad noored karud 3-aastaselt. Kui küttimissurve on väike, võivad karud keskmiselt 25-aastaseks elada. Eestis kütitud karud on olnud keskmiselt 4-5-aastased. Maksimaalne eluiga looduses võib küündida üle 35 aasta.

Koht ökosüsteemis Täiskasvanud karul looduslikke vaenlasi pole. Isased karud võivad tappa võõraid poegi või noori karusid.

Ohustatus ja kaitse Karu on kogu Euroopas kaitstav liik, kuid Eestis on ta erandina jahiuluk, kuna siinne populatsioon on suhteliselt heas seisundis. Ohustada võib salaküttimine ja häirimine talvituspaikades.

Liiginimi eesti keeles	Pruunkaru
Liiginimi ladina keeles	Ursus arctos
Rahvapäraseid nimesid	Mesikäpp, päntajalg, pätajalg, mõmmik, mõmm, karumõmm, karuott, ott, päts, laikäpp, metsaott, metsaisand.
Suurus	Tüvepikkus 150-280 cm. Kaal isastel 100-315 kg, emastel 60-200 kg.
Levik ja arvukus	Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndit. Praegu alles Euraasias vaid Skandinaaviast Vaikse ookeanini ja Põhja-Ameerika loodeosas. Alles olevad Kesk-Euroopa ja mõned Aasia populatsioonid on isoleeritud ja seotud mäestikega. Eestis levinud kogu mandril, üksikuid isendeid satub vahel ka saartele. Karusid elab meil ligi 1000.
Elupaik ja eluviis	Elutseb metsastel aladel. Suvel varjab end tihedamas taimestikus. Öise eluviisiga, päevast aktiivsust esineb pigem vähe. Üldiselt ksiku eluviisiga. Talve veedavad taliuinakus, st soojemate ilmade korral võivad nad ringi liikuda. Pesa rajatakse ette valmistatud maapinnalohku, tuulemurdu või tihedasse noorendikku. Taliuinak kestab novembrist märtsi-aprillini, poegadega emastel kauem.
Toitumine	Segatoiduline, toit sõltub aastaajast. Kevadel on põhitoiduks erinevad õistaimed, suvel sipelgad ja väiksemad imetajad, sügisel süsivesikurikas taimne toit, nt teravili, marjad ja õunad. Võimaluse korral sööb mett ja mesilaste vastseid.
Sigimine	Jooksuaeg kestab maist juulini. Domineeriv isasloom paaritub tema territooriumi lähedusse jäävate emakarudega. Loode ei hakka arenema kohe, vaid 4-7-kuuse hilinemisega. Loote tegelik areng kestab vaid 60 päeva. Pojad sünnivad jaanuaris, taliuinaku ajal. Pesakonnas on 1-5, enamasti 2-3 poega.
Kasv ja areng	Pojad on sündides väga vähe arenenud ja kaaluvad vaid 350-400 g. Koos emaga veedavad nad pesas 4 kuud. Pesast väljudes hakkavad nad emapiimast võõrduma ja "päris" toitu sööma. Kogu ülejäänud aastaks jäävad pojad koos emaga ja veedavad temaga ka järgmise talve. Järgmisel kevadel, ema järgmisel jooksuajal läheb pesakond laiali. Suguküpseks saavad noored karud 3-aastaselt. Kui küttimissurve on väike, võivad karud keskmiselt 25-aastaseks elada. Eestis kütitud karud on olnud keskmiselt 4-5-aastased. Maksimaalne eluiga looduses võib küündida üle 35 aasta.
Koht ökosüsteemis	Täiskasvanud karul looduslikke vaenlasi pole. Isased karud võivad tappa võõraid poegi või noori karusid.
Ohustatus ja kaitse	Karu on kogu Euroopas kaitstav liik, kuid Eestis on ta erandina jahiuluk, kuna siinne populatsioon on suhteliselt heas seisundis. Ohustada võib salaküttimine ja häirimine talvituspaikades.