Rebane - täiendav info

Rebane

Liiginimi eesti keeles Punarebane e rebane

Liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes

Rahvapäraseid nimesid Reinuvader, punasaba, rein, kanavaras, vanakaval

Suurus Tüvepikkus 50-90 cm, saba 30-55 cm, kaal 4-10 kg.

Levik ja arvukus Laialt levinud pea kogu Euraasias ja Põhja-Ameeikas. Introdutseeritud populatsioonid elavad Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis tavaline ja arvukas liik nii mandril kui ka saartel.

Elupaik ja eluviis Võimeline kohanema väga erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastikke. Mitmel pool levinud ka linnades või nende läheduses. Poegade kasvatamise ajal seotud urgudega, mille kraabib ise või rajab vanasse mägralinnakusse. Enamasti aktiivne öösel ja hämarikus, vahel tegutseb ka päeval. Väljaspool sigimisperioodi üksiku eluviisiga.

Toitumine Sügisel ja talvel toitub peamiselt pisinärilistest, samuti raibetest, teraviljadest või õuntest. Kevadel ja suvel moodustavad suure osa saagist linnud ja nende pojad. Toiduks võivad olla ka selgrootud, kahepaiksed, jänesed ja nende pojad.

Sigimine Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, sel ajal häälitsetakse kiledalt. Tiinus kestab umbes 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis. Poegi on korraga 4-5.

Kasv ja areng Pojad on sündides pimedad ja kurdid, silmad avanevad 2-nädalaselt. Emapiimast võõrduvad 6-nädalaselt. Ema tassib poegadele uru juurde toitu. Kui pesakonda ähvardab oht, võib ema nad teise urgu viia. Pojad iseseisvuvad suve teisel poolel. Suguküpseks saavad aastaselt. Tüüpiline eluiga looduses on 2-4 aastat.

Koht ökosüsteemis Looduslikeks vaenlasteks on hundid ja ilvesed. Arvukust piiravad ka marutaud ja kärntõbi.

Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all ning on kogu oma levila piires soodsas seisundis olev arvukas liik. Jahiuluk.

Liiginimi eesti keeles	Punarebane e rebane
Liiginimi ladina keeles	Vulpes vulpes
Rahvapäraseid nimesid	Reinuvader, punasaba, rein, kanavaras, vanakaval
Suurus	Tüvepikkus 50-90 cm, saba 30-55 cm, kaal 4-10 kg.
Levik ja arvukus	Laialt levinud pea kogu Euraasias ja Põhja-Ameeikas. Introdutseeritud populatsioonid elavad Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis tavaline ja arvukas liik nii mandril kui ka saartel.
Elupaik ja eluviis	Võimeline kohanema väga erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastikke. Mitmel pool levinud ka linnades või nende läheduses. Poegade kasvatamise ajal seotud urgudega, mille kraabib ise või rajab vanasse mägralinnakusse. Enamasti aktiivne öösel ja hämarikus, vahel tegutseb ka päeval. Väljaspool sigimisperioodi üksiku eluviisiga.
Toitumine	Sügisel ja talvel toitub peamiselt pisinärilistest, samuti raibetest, teraviljadest või õuntest. Kevadel ja suvel moodustavad suure osa saagist linnud ja nende pojad. Toiduks võivad olla ka selgrootud, kahepaiksed, jänesed ja nende pojad.
Sigimine	Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris, sel ajal häälitsetakse kiledalt. Tiinus kestab umbes 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis. Poegi on korraga 4-5.
Kasv ja areng	Pojad on sündides pimedad ja kurdid, silmad avanevad 2-nädalaselt. Emapiimast võõrduvad 6-nädalaselt. Ema tassib poegadele uru juurde toitu. Kui pesakonda ähvardab oht, võib ema nad teise urgu viia. Pojad iseseisvuvad suve teisel poolel. Suguküpseks saavad aastaselt. Tüüpiline eluiga looduses on 2-4 aastat.
Koht ökosüsteemis	Looduslikeks vaenlasteks on hundid ja ilvesed. Arvukust piiravad ka marutaud ja kärntõbi.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole Eestis looduskaitse all ning on kogu oma levila piires soodsas seisundis olev arvukas liik. Jahiuluk.