| Liiginimi eesti keeles |
Kääbus-karihiir |
| Liiginimi ladina keeles |
Sorex minutissimus (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid |
Kääbushiir. |
| Kehamõõtmed |
Tüvepikkus 3,3-5 cm, sabapikkus
2,1...2,9 cm |
| Kehamass |
1,5...4 g |
| Levik Eestis ja maailmas |
Ta on levinud kogu Põhja-Euroopast
Ida-Siberini. Taiga- ja tundravöötmes. Eestis tavaline liik. |
| Arvukus Eestis |
Üpris tavaline liik. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaigad on üsna mitmekesised,
kuid siiski valdavalt lehtmetsad, puisniidud ja jõgede luhad. Kääbus-karihiire
ööpäeva reziim seisneb lühikeste aktiivsusperioodide (mil toitub) vaheldumises sama
lühikeste uneperioodidega. Üks katseloom magas 78 korda ööpäevas, mis tegi kokku 11
tundi ja 44 minutit. Loom toitus 121 korda ja sõi ära üle 10 g toitu, mis ületas 4,2
korda karihiire enda massi. |
| Toitumine |
Peamise toidu moodustavad putukad
ja nende vastsed. Söömata ei suuda olla kauem kui 7...8 tundi. Ööpäeva jooksul
söövad ära rohkem toitu kui ise kaaluvad. |
| Sigimine |
Sigimisperioodi algus ja lõpp on
seni veel teadmata. Kääbus-karihiirel on aastas 1-2 pesakonda, 3..6 pojaga pesakonnas. |
| Areng |
Pojad sünnivad pimedate ja
paljastena. Hiljemalt ühe kuu vanuselt iseseisvuvad. Sigimist alustavad kas sama aasta
sügisel või järgmisel aastal. |
| Koht ökosüsteemis |
On tähtsal kohal mitmete putukate
arvukuse reguleerijatena. Põhilised vaenlased on kullilised ning nirk ja kärp. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse alla. |