Mink

Liiginimi eesti keeles Mink
Liiginimi ladina keeles Mustela vison Schreb.
Rahvapäraseid nimesid Ameerika naarits
Kehamõõtmed Tüvepikkus 35-45 cm, sabapikkus 15-25 cm
Kehamass kuni 1,5 kg
Levik Looduslik areaal asub Põhja-Ameerikas, hõlmates seal kogu mandri v.a. lõuna- ja kirdeosa. Euroopasse sattunud farmiloomana ja peale selle on teda veel korduvalt introdutseeritud mitmetesse kohtadesse. Kaasajal laiendab pidevalt oma levilat. Eestisse ei ole teda introdutseeritud kuid on levinud mujalt ja pääsenud loodusesse karusloomafarmidest.
Arvukus Kõikjal Eestis tavaline loom.
Elupaik ja -viis Ta on tihedalt seotud veega, elutsedes väiksemate puhtaveeliste jõgede ja ojade kallastel, mille kaldad on uhutud järskudeks ja milles on mahalangenud puid ja oksi. Uru kaevab ta nii, et selle ava jääks veepiirist allapoole, kuid see ei ole reegel. Peale pesitsusuru võib tal olla veel mitmeid teisigi varjepaiku.
Toitumine Peamise toiduse moodustavad kalad, konnad, vähid, limused, linnud, pisinärilised. Toidukülluse korral soetab ta endale varusid.
Sigimine Jooksuaeg on neil märtsis aprillis.Tiinus kestab 40-90 päeva. Poegi on tavaliselt 4-5 (maksimaalselt 10). Pojad sünnivad hästivooderdatud urus. Võib paarituda euroopa naaritsa emasloomadega, kuid sellisel juhul looted hukkuvad.
Areng Pojad on vähearenenud, saades nägijateks alles kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad sügisel. Suguküpsus saabub järgmisel kevadel. Elavad mingid maksimaalselt kümne aasta vanuseks.
Koht ökosüsteemis Minke võivad ohustada suuremad kiskjad ja röövlinnud, kuid seda harva
Ohustatus ja kaitse Jahiloom, keda tohib aastaringselt püüda kastlõksuga või jahtida varitsus- ning hiilimisjahina.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri