Mink - täiendav info

Mink

Liiginimi eesti keeles Mink ehk ameerika naarits

Liiginimi ladina keeles Neovison vison

Suurus Isaste tüvepikkus 35-45 cm ja kaal 500-1580 g. Emaste tüvepikkus 31-37 cm ja kaal 400-780.

Levik Looduslik levila Põhja-Ameerikas - USAs ja Kanadas. Euroopas invasiivne võõrliik. Toodi siia farmiloomana 20. sajandil. Vabadusse pääsenud isendid on praeguseks kanda kinnitanud väga suurel alal Euraasias, eriti Põhja- ja Ida-Euroopas, sh Eestis. Praegu üle Eesti tavaline loom.

Elupaik ja eluviis Asustab rohke taimestikuga veekogusid, eelistades puhtaveelisi jõgesid. Saavad hakkama ka seisuveekogude ääres ja rannikul asuvates jõesuudmetes. Üksiku eluviisiga, aktiivsed enamasti öösel, vahel ka päeval. Varjumiseks kasutab urgusid.

Toitumine Põhitoiduks kalad ja kahepaiksed, lisaks pisinärilised. Sööb ka vähilaadseid, linde, putukaid ja nende vastseid ning limuseid.

Sigimine Jooksuaeg kestab veebruari lõpust aprillini. Loode ei hakka arenema kohe pärast viljastamist, vaid 2-5-nädalase viivitusega. Tegelik tiinus kestab umbes kuu aega, pojad sünnivad mais. Pesakonnas 4-9 poega.

Kasv ja areng Pojad on sündides pimedad ja kaaluvad vaid 6 grammi. Alguses katab nende keha valge titekarv. Silmad avanevad alles kuu aja jooksul, emapiimast võõrdumine toimub umbes 5-nädalaselt. 8-nädalaselt hakkavad pojad ise saaki püüdma, kuid jäävad ema juurde kuni sügiseni. Suguküpseks saavad järgmisel kevadel. Looduses elavad tüüpiliselt 3-4-aastaseks.

Koht ökosüsteemis Euroopas invasiivne võõrliik. Toidukonkurentideks võivad olla teised kärplased. Looduslikuks vaenlaseks on põhiliselt rebane. Kahjustab veelindude populatsioone. On euroopa naaritsa välja tõrjunud.

Ohustatus ja kaitse Oma looduslikul levilal on mink arvukas ja soodsas seisundis olev liik. Võõrliigina tohib teda Eestis aastaringselt kõiksugu vahenditega küttida.

Liiginimi eesti keeles	Mink ehk ameerika naarits
Liiginimi ladina keeles	Neovison vison
Suurus	Isaste tüvepikkus 35-45 cm ja kaal 500-1580 g. Emaste tüvepikkus 31-37 cm ja kaal 400-780.
Levik	Looduslik levila Põhja-Ameerikas - USAs ja Kanadas. Euroopas invasiivne võõrliik. Toodi siia farmiloomana 20. sajandil. Vabadusse pääsenud isendid on praeguseks kanda kinnitanud väga suurel alal Euraasias, eriti Põhja- ja Ida-Euroopas, sh Eestis. Praegu üle Eesti tavaline loom.
Elupaik ja eluviis	Asustab rohke taimestikuga veekogusid, eelistades puhtaveelisi jõgesid. Saavad hakkama ka seisuveekogude ääres ja rannikul asuvates jõesuudmetes. Üksiku eluviisiga, aktiivsed enamasti öösel, vahel ka päeval. Varjumiseks kasutab urgusid.
Toitumine	Põhitoiduks kalad ja kahepaiksed, lisaks pisinärilised. Sööb ka vähilaadseid, linde, putukaid ja nende vastseid ning limuseid.
Sigimine	Jooksuaeg kestab veebruari lõpust aprillini. Loode ei hakka arenema kohe pärast viljastamist, vaid 2-5-nädalase viivitusega. Tegelik tiinus kestab umbes kuu aega, pojad sünnivad mais. Pesakonnas 4-9 poega.
Kasv ja areng	Pojad on sündides pimedad ja kaaluvad vaid 6 grammi. Alguses katab nende keha valge titekarv. Silmad avanevad alles kuu aja jooksul, emapiimast võõrdumine toimub umbes 5-nädalaselt. 8-nädalaselt hakkavad pojad ise saaki püüdma, kuid jäävad ema juurde kuni sügiseni. Suguküpseks saavad järgmisel kevadel. Looduses elavad tüüpiliselt 3-4-aastaseks.
Koht ökosüsteemis	Euroopas invasiivne võõrliik. Toidukonkurentideks võivad olla teised kärplased. Looduslikuks vaenlaseks on põhiliselt rebane. Kahjustab veelindude populatsioone. On euroopa naaritsa välja tõrjunud.
Ohustatus ja kaitse	Oma looduslikul levilal on mink arvukas ja soodsas seisundis olev liik. Võõrliigina tohib teda Eestis aastaringselt kõiksugu vahenditega küttida.