Põder

Liiginimi eesti keeles Euroopa põder.
Liiginimi ladina keeles Alces alces L.
Rahvapäraseid nimesid Sarvik, metsauhkus, põder.
Kehamõõtmed Õlakõrgus kuni 216 cm, tüvepikkus 200...290 cm.
Kehamass Kaal 100...300 (600) kg. Pullid on lehmadest tunduvalt raskemad.
Levik Eestis ja maailmas Euroopas, Lääne-Siberis kuni Jenissei jõeni, Altais. Eestis nii mandril kui suurematel saartel.
Arvukus Eestis Eestis on ~ 10 000 isendit.
Elupaik ja -viis Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad.
Toitumine Põder on taimtoiduline loom. Toiduks tarvitab ligi 60 rohttaime- ja 30 puu- ning põõsaliiki. Sõltuvalt soolavajadusele sööb rohkem kas vees või kuival pinnal kasvavaid taimi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi, eriti armastab näksida pajupõõsaste tipmisi oksi. Tarvitab ka seeni, samblikke, puhmastaimi. Toiduvajadus sõltub aastaajast ning suvel on see umbes kaks korda suurem talvisest.
Sigimine Polügaamne. Jooksuaeg septembris.
Areng Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5...3 aastaselt. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat.
Koht ökosüsteemis Vaenlasteks hundid ja karud, vasikatele ka ilves. Kahjustab noori männi-, kuuse- ja haavanoorendikke. Väärtuslik  jahiloom.
Ohustatus ja kaitse Intensiivne küttimine vähendab arvukust.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri