| Liiginimi eesti
keeles |
Metstuhkur |
| Liiginimi
ladina keeles |
Mustela
putorius
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Tõhk, haisukärp |
| Suurus |
Tüvepikkus isastel 36-43 cm, emastel
29-36 cm. Kaal isastel 600-1300 g, emastel 310-600 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud pea kogu Euroopas, levila
põhjapiir jääb Kesk-Soome, idas ulatub areala Uuraliteni. Eestis
mandriosas arvukas liik, üksikuid leide on ka saartelt. |
| Elupaik ja
eluviis |
Elutseb sageli
erinevate biotoopide servaaladel ja kultuurmaastikel. Eelistab
väiksemate veekogude lähedust ning niiskemaid metsi. Inimese
lähedust ei pelga, võib elada taludes, asulates ja linnades.
Üksiku eluviisiga, aktiivne hämaras ja öösel. Elab teiste
loomade urgudes või varjub puuriitades, põhukuhjades,
pööningutel vms.
|
| Toitumine |
Loomtoiduline. Sööb kõiki, kellest
jõud üle käib - roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, jäneseid,
kanalisi, putukaid, usse, limuseid. Varakevadel võib süüa ka
raipeid. Kui toitu on rohkelt, kogub varusid. |
| Sigimine |
Jooksuaeg märtsis-aprillis, siis
toimuvad isasloomade vahel võitlused. Tiinus kestab umbes 1,5
kuud, pojad sünnivad mais. |
| Kasv ja areng |
Pojad kaaluvd sündides 9-10 grammi,
pesakonnas on korraga 4-6 poega. Sügiseks pojad iseseisvuvad.
Suguküpsus saabub aastaselt. Looduses elavad kuni 4-aastaseks,
kuid noorloomade suremus on kõrge. |
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks vaenlasteks on kõik
temast suuremad kiskjad. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu Eestis looduskaitse alla
ning on soodsas seisundis nii siin kui ka levilal laiemalt. |