Tuur - täiendav info

Atlandi tuur

Liiginimi eesti keeles Atlandi tuur

Liiginimi ladina keeles Acipenser sturio (L.)

Rahvapäraseid nimesid Tuurkala, tüdi, sammikala, samb, tuurakala, tüürakala.

Kehamõõtmed Keskmine pikkus on 2,1...2,8 m. Suurim Eestist püütud Atlandi tuur on olnud 290 cm. Üldiselt on isased palju väiksemad ega kasva pikemaks kui 2 m.

Kehamass Keskmine kaal on 100...180 kg. Raskeim Eestist püütud Atlandi tuur kaalus 136 kg.

Levik On olnud kõige laiema levikuga tuurlane. Elab Euroopa rannikul põhjas kuni Nordkapini, Vahemere ja Musta mere ning Läänemere vesikonnas. Nüüdseks Euroopa vetes üliharuldane siirdekala.

Arvukus Üliharuldane, looduses arvatakse olevat alles alla 100 isendi. Eestis ei ole kunagi olnud arvukas.

Elupaik ja -viis Siirdekala, elab meres ja kudema siirdub suurematesse jõgedesse, Eestis peamiselt Narva jõkke. Eelistab suurte jõgede mudase või liivase põhjaga suudmealasid. Elab üksikuna ja asustab põhjalähedasi veekihte. Võib tegutseda nii päeval kui öösel.

Toitumine Tarvitab põhjast väljatuhnitavaid selgrootuid: limuseid, väheharjasusse, kirpvähilisi, ka põhjakalu.

Sigimine Tuleb jõgedesse juba kevadise suurvee ajal ning koeb vahemikus mai lõpust juulini. Koelmuteks on üle 2 m sügavused, kiire voolu ja kõva põhjaga kohad. Mari on hallikasmusta värvi, marjatera diameeter 2...3 mm. Marjaterad kleepuvad põhjale ja kooruvad olenevalt veetemperatuurist 3...14 päevaga (temperatuurivahemikus 7,7...22 ℃). Pärast kudemist siirdub tuur kohe tagasi merre. Marjaterade hulk on oletatavasti 200 tuhat kuni 1,5 miljonit. Suguküpseks saavad tuurad väga hilja, emased alles 8...20 aastaselt, isased 7...15 aastaselt. Emased koevad iga 3...5 aasta järel, isased igal aastal.

Areng Marja areng on kiire, konnakullesele sarnanevad mustad vastsed kooruvad 3...6 päeva pärast. 7...8 cm pikkuselt on täiskasvanud isendile omane luukilbistus juba välja kujunenud. Noorkalad püsivad jõgede alamjooksul kuni 6 aastat enne, kui merre rändavad. Emased saavad suguküpseks 140...180 cm ja isased 100...120 cm pikkuselt. Tuura eluiga võib ulatuda enam kui 45 aastani. Ainuüksi välimuse järgi on praktiliselt võimatu sugupooltel vahet teha.

Koht ökosüsteemis Suure ja tugeva kalana tuural vaenlasi ei ole. On kõrgelt hinnatud maitsva liha ja marja tõttu, millest toodetakse delikatessi - musta kaaviari.

Ohustatus ja kaitse Atlandi tuura võib lugeda praktiliselt hävinuks. Selle põhjuseks on ülepüük, üldine industrialiseerimine, sellest tulenev vee reostatus, kudemisjõgede sulgemine tammidega ja sellega seoses kudemispaikade hävimine. Liigi päästmiseks kasvatatakse teda kasvandustes. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, püük on igal pool keelatud. Alates 2013. aastast on tegeletud taasasustamisega Narva jõkke.

Liiginimi eesti keeles	Atlandi tuur
Liiginimi ladina keeles	Acipenser sturio (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Tuurkala, tüdi, sammikala, samb, tuurakala, tüürakala.
Kehamõõtmed	Keskmine pikkus on 2,1...2,8 m. Suurim Eestist püütud Atlandi tuur on olnud 290 cm. Üldiselt on isased palju väiksemad ega kasva pikemaks kui 2 m.
Kehamass	Keskmine kaal on 100...180 kg. Raskeim Eestist püütud Atlandi tuur kaalus 136 kg.
Levik	On olnud kõige laiema levikuga tuurlane. Elab Euroopa rannikul põhjas kuni Nordkapini, Vahemere ja Musta mere ning Läänemere vesikonnas. Nüüdseks Euroopa vetes üliharuldane siirdekala.
Arvukus	Üliharuldane, looduses arvatakse olevat alles alla 100 isendi. Eestis ei ole kunagi olnud arvukas.
Elupaik ja -viis	Siirdekala, elab meres ja kudema siirdub suurematesse jõgedesse, Eestis peamiselt Narva jõkke. Eelistab suurte jõgede mudase või liivase põhjaga suudmealasid. Elab üksikuna ja asustab põhjalähedasi veekihte. Võib tegutseda nii päeval kui öösel.
Toitumine	Tarvitab põhjast väljatuhnitavaid selgrootuid: limuseid, väheharjasusse, kirpvähilisi, ka põhjakalu.
Sigimine	Tuleb jõgedesse juba kevadise suurvee ajal ning koeb vahemikus mai lõpust juulini. Koelmuteks on üle 2 m sügavused, kiire voolu ja kõva põhjaga kohad. Mari on hallikasmusta värvi, marjatera diameeter 2...3 mm. Marjaterad kleepuvad põhjale ja kooruvad olenevalt veetemperatuurist 3...14 päevaga (temperatuurivahemikus 7,7...22 ℃). Pärast kudemist siirdub tuur kohe tagasi merre. Marjaterade hulk on oletatavasti 200 tuhat kuni 1,5 miljonit. Suguküpseks saavad tuurad väga hilja, emased alles 8...20 aastaselt, isased 7...15 aastaselt. Emased koevad iga 3...5 aasta järel, isased igal aastal.
Areng	Marja areng on kiire, konnakullesele sarnanevad mustad vastsed kooruvad 3...6 päeva pärast. 7...8 cm pikkuselt on täiskasvanud isendile omane luukilbistus juba välja kujunenud. Noorkalad püsivad jõgede alamjooksul kuni 6 aastat enne, kui merre rändavad. Emased saavad suguküpseks 140...180 cm ja isased 100...120 cm pikkuselt. Tuura eluiga võib ulatuda enam kui 45 aastani. Ainuüksi välimuse järgi on praktiliselt võimatu sugupooltel vahet teha.
Koht ökosüsteemis	Suure ja tugeva kalana tuural vaenlasi ei ole. On kõrgelt hinnatud maitsva liha ja marja tõttu, millest toodetakse delikatessi - musta kaaviari.
Ohustatus ja kaitse	Atlandi tuura võib lugeda praktiliselt hävinuks. Selle põhjuseks on ülepüük, üldine industrialiseerimine, sellest tulenev vee reostatus, kudemisjõgede sulgemine tammidega ja sellega seoses kudemispaikade hävimine. Liigi päästmiseks kasvatatakse teda kasvandustes. Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, püük on igal pool keelatud. Alates 2013. aastast on tegeletud taasasustamisega Narva jõkke.