Viidikas - täiendav info

Viidikas

Liiginimi eesti keeles Viidikas

Liiginimi ladina keeles Alburnus alburnus (L.)

Rahvapäraseid nimetusi Viidik, vidras, viiding, valgekala, valgeviidikas, salakas, kargaja, valgesilm, mürt, veelinne.

Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus on 10...12 cm, suurim Eestis püütud viidikas on olnud 22 cm pikkune.

Kehamass Kaalub keskmiselt 10...20 g, Eesti rekord on 103 g.

Levik Elab seisvas või aeglaselt voolavas vees Püreneedest ja Alpidest Põhja-Rootsini, -Soomeni ja Valge mereni, ida poole Uuralini. Eestis elab kõikjal mererannikul, lahtedes ja Väinameres, välja arvatud saarte lõunarannik. Paiguti esineb ka jõgedes ja järvedes (välja arvatud Põhja- ja Lääne-Eesti järved).

Arvukus Saavutab harva suure arvukuse, sest levik pole lai.

Elupaik ja -viis Viidikas on selgeveeliste jõgede ja järvede kala, kuid ta lepib ka sogase veega. Väldib tugevat voolu ja väga tihedat taimestikku. Elab parvedes, tegutseb veepinna lähedal ja on päevase eluviisiga. Talvitub sügavamates kohtades.

Toitumine Viidikas on segatoiduline. Põhitoiduks zooplankton ja õhust veepinnale sattuvad putukad. Sööb ka sini- ja ränivetikaid ning taimede osi. Nagu enamik kalu, õgib ka viidikas teiste kalade marja.

Sigimine Viidikas koeb rohustel kaldaäärsetel aladel, kus vee sügavus on 5...40 cm. Kudemine toimub harilikult mai lõpust (vee temperatuuril 17...19 ºC) juuli alguseni, järvedes kuni 0,5 m sügavuses vees suure pladina ja veest välja hüppamise saatel rohelistele veetaimedele või jää poolt üles tõstetud pilliroo ja kaisla juurtele, jõgedes aga ka kividele ja kruusale. Marjatera läbimõõt on 1...1,3 mm ja hulk 3...16 tuhat.

Areng 5 mm pikkused vastsed kooruvad 8 päeva pärast. Suguküpseks saab 2...3 aastasena, 7...9 cm pikkusena. Viidika eluiga ulatub 7...8 aastani.

Koht ökosüsteemis Viidikas on oluliseks toiduobjektiks kohale, vähem teistele röövkaladele. Töönduslikult on väheväärtuslik, teda on kasutatud toiduks koduloomadele. Kasutatakse kalapüügil söödakalana. Läikivaid soomuseid on kasutatud pärliessentsi valmistamiseks.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Viidikas
Liiginimi ladina keeles	Alburnus alburnus (L.)
Rahvapäraseid nimetusi	Viidik, vidras, viiding, valgekala, valgeviidikas, salakas, kargaja, valgesilm, mürt, veelinne.
Kehamõõtmed	Keskmine kehapikkus on 10...12 cm, suurim Eestis püütud viidikas on olnud 22 cm pikkune.
Kehamass	Kaalub keskmiselt 10...20 g, Eesti rekord on 103 g.
Levik	Elab seisvas või aeglaselt voolavas vees Püreneedest ja Alpidest Põhja-Rootsini, -Soomeni ja Valge mereni, ida poole Uuralini. Eestis elab kõikjal mererannikul, lahtedes ja Väinameres, välja arvatud saarte lõunarannik. Paiguti esineb ka jõgedes ja järvedes (välja arvatud Põhja- ja Lääne-Eesti järved).
Arvukus	Saavutab harva suure arvukuse, sest levik pole lai.
Elupaik ja -viis	Viidikas on selgeveeliste jõgede ja järvede kala, kuid ta lepib ka sogase veega. Väldib tugevat voolu ja väga tihedat taimestikku. Elab parvedes, tegutseb veepinna lähedal ja on päevase eluviisiga. Talvitub sügavamates kohtades.
Toitumine	Viidikas on segatoiduline. Põhitoiduks zooplankton ja õhust veepinnale sattuvad putukad. Sööb ka sini- ja ränivetikaid ning taimede osi. Nagu enamik kalu, õgib ka viidikas teiste kalade marja.
Sigimine	Viidikas koeb rohustel kaldaäärsetel aladel, kus vee sügavus on 5...40 cm. Kudemine toimub harilikult mai lõpust (vee temperatuuril 17...19 ºC) juuli alguseni, järvedes kuni 0,5 m sügavuses vees suure pladina ja veest välja hüppamise saatel rohelistele veetaimedele või jää poolt üles tõstetud pilliroo ja kaisla juurtele, jõgedes aga ka kividele ja kruusale. Marjatera läbimõõt on 1...1,3 mm ja hulk 3...16 tuhat.
Areng	5 mm pikkused vastsed kooruvad 8 päeva pärast. Suguküpseks saab 2...3 aastasena, 7...9 cm pikkusena. Viidika eluiga ulatub 7...8 aastani.
Koht ökosüsteemis	Viidikas on oluliseks toiduobjektiks kohale, vähem teistele röövkaladele. Töönduslikult on väheväärtuslik, teda on kasutatud toiduks koduloomadele. Kasutatakse kalapüügil söödakalana. Läikivaid soomuseid on kasutatud pärliessentsi valmistamiseks.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.