Nurg

Liiginimi eesti keeles Nurg
Liiginimi ladina keeles Blicca bjoerkna (L.)
Rahvapäraseid nimesid Nurr, nurrakala, väike latikas, poollatik, lipslatikas, hoorapoeg, pärul, pärulas, sirul, priust, priks, pliuste, morga.
Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus on 7...29 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 35,6 cm.
Kehamass Kaalub 20...180 g, raskeim Eestis püütud nurg on olnud 1,25 kg.
Levik On levinud paljudes Kesk-Euroopa jõgedes ja Läänemere idaosa lahtedes. Eestis on levinud ühelt poolt kogu rannikumeres, eriti Väinameres ja Pärnu lahes, teiselt poolt sisejärvedes ainult Kagu-Eestis, Peipsis ja Narva jões ning Narva veehoidlas.
Arvukus Saavutab harva suure arvukuse.
Elupaik ja -viis Nurg on järvede kaldavöötme ja riimveeliste lahtede elanik. On päevase eluviisiga, elab parvedes veekogu põhja lähedal.
Toitumine Nurg on segatoiduline. Toiduks on veekogude põhjaorganismid - hironomiidivastsed, koorikloomad, limused ja vetikad. Vähesel määral tarvitab toiduks ka kalu ja kalamarja.
Sigimine Nurg koeb mai teisest poolest juuli alguseni, kui veetemperatuur on vähemalt 17...19 °C. Koeb ujuvate roosaarte alla, kaisla, hundinuia ja pilliroo juurtele. Mari kleepub veetaimedele. Marjatera läbimõõt on 2 mm ja hulk 4...57 tuhat.
Areng Inkubatsioon kestab 4...6 päeva. Nurg kasvab aeglaselt, suguküpseks saab 4...5 aastaselt, 12...14 cm pikkusena. Suurimaks vanuseks on märgitud emastel 23, isastel 13 aastat.
Koht ökosüsteemis Looduses on oluline kui röövkalade toiduobjekt. Luisuse tõttu on tööstuslikult vähe hinnatud. Noorisendeid kasutatakse õngesöödana.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri