Nurg - täiendav info

Nurg

Liiginimi eesti keeles Nurg

Liiginimi ladina keeles Blicca bjoerkna (L.)

Rahvapäraseid nimesid Nurr, nurrakala, väike latikas, poollatik, lipslatikas, hoorapoeg, pärul, pärulas, sirul, priust, priks, pliuste, morga.

Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus on 10...20 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 38 cm.

Kehamass Kaalub enamasti 20...180 g, raskeim Eestis püütud nurg on olnud 900 g.

Levik Meie alamliik (Blicca bjoerkna bjoerkna) elab Püreneedest ja Alpidest põhja pool kuni Lõuna-Rootsini, ida poole Kaama ja Uurali jõgedeni, lõunasuunas Musta ja Kaspia meredeni. Teda on Kirde-Prantsusmaal, Ida-Inglismaal, Taanis, Kagu-Norras, Lõuna-Soomes; Laadogas ja Oneegas; Volga, Urali, Emba, Tereki jt jõgedes. Eestis on levinud ühelt poolt kogu rannikumeres, eriti Väinameres ja Pärnu lahes, umbes 70 latikajärves Kagu-Eestis, Peipsis ja Narva jões ning Narva veehoidlas.

Arvukus Saavutab harva suure arvukuse.

Elupaik ja -viis Nurg on järvede kaldavöötme ja riimveeliste lahtede elanik. Eelistab madalaveelisi mudase või savise põhjaga veekogusid. On päevase eluviisiga, elab parvedes veekogu põhja lähedal. Elupaigad langevad kokku noorte latikate omadega.

Toitumine Nurg on segatoiduline. Toiduks on veekogude põhjaorganismid - surusääskede vastsed, koorikloomad, limused ja vetikad. Vähesel määral tarvitab toiduks ka kalu ja kalamarja.

Sigimine Nurg koeb mai teisest poolest juuli keskpaigani, kui veetemperatuur on vähemalt 16...18 °C. Koeb ujuvate roosaarte alla, kaisla, hundinuia ja pilliroo juurtele. Mari kleepub veetaimedele. Marjatera läbimõõt on 1,1...1,3 mm ja marjaterade hulk 4...100 tuhat.

Areng Inkubatsioon kestab 4...6 päeva. Nurg kasvab aeglaselt, suguküpseks saab 3...5 aastaselt, 12...14 cm pikkusena. Emased kasvavad isastest kiiremini ja elavad kauem.

Koht ökosüsteemis Looduses on oluline kui röövkalade toiduobjekt. Luisuse tõttu on tööstuslikult vähe hinnatud. Noorisendeid kasutatakse õngesöödana.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Nurg
Liiginimi ladina keeles	Blicca bjoerkna (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Nurr, nurrakala, väike latikas, poollatik, lipslatikas, hoorapoeg, pärul, pärulas, sirul, priust, priks, pliuste, morga.
Kehamõõtmed	Keskmine kehapikkus on 10...20 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 38 cm.
Kehamass	Kaalub enamasti 20...180 g, raskeim Eestis püütud nurg on olnud 900 g.
Levik	Meie alamliik (Blicca bjoerkna bjoerkna) elab Püreneedest ja Alpidest põhja pool kuni Lõuna-Rootsini, ida poole Kaama ja Uurali jõgedeni, lõunasuunas Musta ja Kaspia meredeni. Teda on Kirde-Prantsusmaal, Ida-Inglismaal, Taanis, Kagu-Norras, Lõuna-Soomes; Laadogas ja Oneegas; Volga, Urali, Emba, Tereki jt jõgedes. Eestis on levinud ühelt poolt kogu rannikumeres, eriti Väinameres ja Pärnu lahes, umbes 70 latikajärves Kagu-Eestis, Peipsis ja Narva jões ning Narva veehoidlas.
Arvukus	Saavutab harva suure arvukuse.
Elupaik ja -viis	Nurg on järvede kaldavöötme ja riimveeliste lahtede elanik. Eelistab madalaveelisi mudase või savise põhjaga veekogusid. On päevase eluviisiga, elab parvedes veekogu põhja lähedal. Elupaigad langevad kokku noorte latikate omadega.
Toitumine	Nurg on segatoiduline. Toiduks on veekogude põhjaorganismid - surusääskede vastsed, koorikloomad, limused ja vetikad. Vähesel määral tarvitab toiduks ka kalu ja kalamarja.
Sigimine	Nurg koeb mai teisest poolest juuli keskpaigani, kui veetemperatuur on vähemalt 16...18 °C. Koeb ujuvate roosaarte alla, kaisla, hundinuia ja pilliroo juurtele. Mari kleepub veetaimedele. Marjatera läbimõõt on 1,1...1,3 mm ja marjaterade hulk 4...100 tuhat.
Areng	Inkubatsioon kestab 4...6 päeva. Nurg kasvab aeglaselt, suguküpseks saab 3...5 aastaselt, 12...14 cm pikkusena. Emased kasvavad isastest kiiremini ja elavad kauem.
Koht ökosüsteemis	Looduses on oluline kui röövkalade toiduobjekt. Luisuse tõttu on tööstuslikult vähe hinnatud. Noorisendeid kasutatakse õngesöödana.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.