Hink - täiendav info

Hink

Liiginimi eesti keeles Hink

Liiginimi ladina keeles Cobitis taenia (L.)

Rahvapäraseid nimetusi Vinka-võnka, kivijüraja, kivivingerjas, kivikala, kivikana, kivitrull, kivinärija, kivinool, liivarull, liivarünt, leeviidikas, liivavingerjas, kidijas, vigijas, leevana, tigekala, koerakala.

Kehamõõtmed Keskmiselt on 8...9 cm, maksimaalselt 14 cm pikkune.

Kehamass Võib kaaluda kuni 58 g.

Levik Hink on Euroopas laialt levinud, välja arvatud Püreneedes ja Euroopa põhjapoolseimatel aladel. Eestis harva esinev liik, leitud aeglase vooluga jõgedest ja järvedest ning rannikumerest Saaremaa lõunaosas ja Matsalu lahes. Saare- ja Hiiumaa sisevetest pole leitud.

Arvukus Oma elupaikades vähearvukas.

Eluviis Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, peamiselt järvede sisse- või väljavoolude piirkonnas ja aeglase vooluga jõgedes ning kõva põhjaga vanajõgedes. Teda kohatakse ka riimveelistes merelahtedes ja lahesoppides. Hink on soojalembene ja öise eluviisiga. Elab üksikult, tegutseb veekogu põhjas, rändeid ei soorita.

Toitumine Hingule on iseloomulik toitumine lagunevatest taime- ja loomajäänustest, koos sellega neelatakse ka lihtsalt muda ja liivateri. Toitub ka põhjas leiduvatest karpvähilistest, vesikirbulistest ja putukavastsetest. Vastsed toituvad ainuraksetest ja vetikatest.

Sigimine Hink koeb juunis-juulis, ajal, mil veetemperatuur on vähemalt 16 °C. Marja heidab elusatele taimedele või taimejäänustele, sageli ka niitvetikatele. Marjaterade hulk 300...1500, läbimõõt 1,2...1,5 mm.

Areng Embrüonaalne areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 4...6 päeva. Kooruv vastne on 5,4 mm pikkune. Hink koos vingerjaga on meie vete ainsad kalad, kellel tekivad vastseeas välislõpused. Vastsed arenevad alguses vabalt vees hõljudes, 2 cm pikkustena siirduvad elama veekogu põhja. Hink saab suguküpseks 2...4 aastaselt. Emased elavad kuni 7 aastaseks, isased 4...5 aastat. Akvaariumis võib elada 10 aastaseks.

Koht ökosüsteemis Looduses on hink toiduks paljudele röövkaladele. Inimesed kasutavad teda sööda- ja akvaariumikalana ning teadustöös.

Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.

Liiginimi eesti keeles	Hink
Liiginimi ladina keeles	Cobitis taenia (L.)
Rahvapäraseid nimetusi	Vinka-võnka, kivijüraja, kivivingerjas, kivikala, kivikana, kivitrull, kivinärija, kivinool, liivarull, liivarünt, leeviidikas, liivavingerjas, kidijas, vigijas, leevana, tigekala, koerakala.
Kehamõõtmed	Keskmiselt on 8...9 cm, maksimaalselt 14 cm pikkune.
Kehamass	Võib kaaluda kuni 58 g.
Levik	Hink on Euroopas laialt levinud, välja arvatud Püreneedes ja Euroopa põhjapoolseimatel aladel. Eestis harva esinev liik, leitud aeglase vooluga jõgedest ja järvedest ning rannikumerest Saaremaa lõunaosas ja Matsalu lahes. Saare- ja Hiiumaa sisevetest pole leitud.
Arvukus	Oma elupaikades vähearvukas.
Eluviis	Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, peamiselt järvede sisse- või väljavoolude piirkonnas ja aeglase vooluga jõgedes ning kõva põhjaga vanajõgedes. Teda kohatakse ka riimveelistes merelahtedes ja lahesoppides. Hink on soojalembene ja öise eluviisiga. Elab üksikult, tegutseb veekogu põhjas, rändeid ei soorita.
Toitumine	Hingule on iseloomulik toitumine lagunevatest taime- ja loomajäänustest, koos sellega neelatakse ka lihtsalt muda ja liivateri. Toitub ka põhjas leiduvatest karpvähilistest, vesikirbulistest ja putukavastsetest. Vastsed toituvad ainuraksetest ja vetikatest.
Sigimine	Hink koeb juunis-juulis, ajal, mil veetemperatuur on vähemalt 16 °C. Marja heidab elusatele taimedele või taimejäänustele, sageli ka niitvetikatele. Marjaterade hulk 300...1500, läbimõõt 1,2...1,5 mm.
Areng	Embrüonaalne areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 4...6 päeva. Kooruv vastne on 5,4 mm pikkune. Hink koos vingerjaga on meie vete ainsad kalad, kellel tekivad vastseeas välislõpused. Vastsed arenevad alguses vabalt vees hõljudes, 2 cm pikkustena siirduvad elama veekogu põhja. Hink saab suguküpseks 2...4 aastaselt. Emased elavad kuni 7 aastaseks, isased 4...5 aastat. Akvaariumis võib elada 10 aastaseks.
Koht ökosüsteemis	Looduses on hink toiduks paljudele röövkaladele. Inimesed kasutavad teda sööda- ja akvaariumikalana ning teadustöös.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.