Haug - täiendav info

Haug

Liiginimi eesti keeles Haug

Liiginimi ladina keeles Esox lucius (L.)

Rahvapäraseid nimesid Havi, aavi, avi, purikas, purik.

Kehamõõtmed Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis oli pikim püütud haug 175 cm.

Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg. Eesti rekord 25,5 kg.

Levik Haugi levila hõlmab suuremat osa Põhja-Ameerikast ja praktiliselt kogu Põhja-Euraasiat välja arvatud Kamtšatka ja Norra ookeanirannik ning Pürenee poolsaar. Eestis elab pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Eriti rohkesti leidub haugi Väinameres.

Arvukus Haug on Eesti sisevete levinuim kalaliik.

Elupaik ja -viis Elab järvedes, aeglase vooluga jõgedes, ojades, ka riimvees. Teda võib kohata isegi turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna, pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil.

Toitumine Haug on röövkala. Toiduks on kõikvõimalikud kalaliigid sealhulgas ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest.

Sigimine Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab aset aprillis-mais, merelahtedes isegi märtsi lõpul. Kudemine kestab kuni üks kuu, külmal kevadel võib venida juuni algusesse. Kudemisaladele saabuvad esimesena noored isased haugid. Koetud mari kinnitub taimede, enamasti tarnade põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 7...200 tuhat, marjatera läbimõõt 2,2...2,8 mm.

Areng Marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 12...25 päeva, kooruvad vastsed on 6...10 mm pikkused. Paari nädalaga kasvavad haugipojad planktonist kubiseval luhal 5...6 sentimeetristeks ja on valmis toituma teiste kalade väiksematest maimudest. Suguküpseks saab 3...5 aasta vanusena, emased aasta võrra hiljem, kui isased. Emaskalad on oluliselt suuremad kui isased ja nende eluiga on pikem. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. Maailmarekordiks umbes 50 aastat.

Koht ökosüsteemis Noortel haugidel on päris palju vaenlasi, nende hulgas suuremad suguvennad. Tugeval ja suurel täiskasvanud kalal looduses vaenlasi väga pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustikku tasakaalus. Haugidelt on leitud üle 70 erineva parasiidi. Inimese jaoks ohtlikuim on laiuss, kelle haug on lisa- aga ka reservuaarperemees. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks. Ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult.

Ohustatus ja kaitse Ohustada võib hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla. Varude kaitseks on kehtestatud alammõõt 45 cm ja harrastuspüügil võib ööpäevas välja püüda kuni 5 haugi. Püük on keelatud meres 1. märtsist - 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 1. aprillist - 5. maini Võrtsjärves ja teistes siseveekogudes 15. märtsist - 30.aprillini.

Liiginimi eesti keeles	Haug
Liiginimi ladina keeles	Esox lucius (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Havi, aavi, avi, purikas, purik.
Kehamõõtmed	Keskmine pikkus 30...80 cm, emased on suuremad kui isased. Eestis oli pikim püütud haug 175 cm.
Kehamass	Kaalub tavaliselt kuni 0,3...2,5 kg, suurimad isendid võivad olla isegi 20 kg. Eesti rekord 25,5 kg.
Levik	Haugi levila hõlmab suuremat osa Põhja-Ameerikast ja praktiliselt kogu Põhja-Euraasiat välja arvatud Kamtšatka ja Norra ookeanirannik ning Pürenee poolsaar. Eestis elab pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Eriti rohkesti leidub haugi Väinameres.
Arvukus	Haug on Eesti sisevete levinuim kalaliik.
Elupaik ja -viis	Elab järvedes, aeglase vooluga jõgedes, ojades, ka riimvees. Teda võib kohata isegi turbaaukudes, karjäärides ja tiikides. Elupaik on tihedalt seotud veekogude taimestikuvööndiga, kus ta saaki varitseb. On paikse eluviisiga, tegutseb ainult päeval. Elab üksikuna, pikemaid rändeid teeb ainult kudemisperioodil.
Toitumine	Haug on röövkala. Toiduks on kõikvõimalikud kalaliigid sealhulgas ahvenad, kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Esineb ka kannibalismi. Maimud toituvad planktonvähkidest ja putukavastsetest.
Sigimine	Haug koeb madalas kuni 0,5 m sügavuses vees suurveest üleujutatud luhtadel. Kudemine võib alata kohe peale jäälagunemist, mõnikord toimuda isegi jääkatte all, kuid tavaliselt leiab aset aprillis-mais, merelahtedes isegi märtsi lõpul. Kudemine kestab kuni üks kuu, külmal kevadel võib venida juuni algusesse. Kudemisaladele saabuvad esimesena noored isased haugid. Koetud mari kinnitub taimede, enamasti tarnade põhjalähedastele osadele. Marja hulk on 7...200 tuhat, marjatera läbimõõt 2,2...2,8 mm.
Areng	Marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 12...25 päeva, kooruvad vastsed on 6...10 mm pikkused. Paari nädalaga kasvavad haugipojad planktonist kubiseval luhal 5...6 sentimeetristeks ja on valmis toituma teiste kalade väiksematest maimudest. Suguküpseks saab 3...5 aasta vanusena, emased aasta võrra hiljem, kui isased. Emaskalad on oluliselt suuremad kui isased ja nende eluiga on pikem. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. Maailmarekordiks umbes 50 aastat.
Koht ökosüsteemis	Noortel haugidel on päris palju vaenlasi, nende hulgas suuremad suguvennad. Tugeval ja suurel täiskasvanud kalal looduses vaenlasi väga pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustikku tasakaalus. Haugidelt on leitud üle 70 erineva parasiidi. Inimese jaoks ohtlikuim on laiuss, kelle haug on lisa- aga ka reservuaarperemees. Haugi liha on rasvavaene (2...3%) ning sobib hästi dieettoiduks. Ta on üks tähtsamaid sisevete töönduskalu, kelle marja inkubeeritakse ja vastseid kasvatatakse ka kunstlikult.
Ohustatus ja kaitse	Ohustada võib hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel. Haug ei kuulu looduskaitse alla. Varude kaitseks on kehtestatud alammõõt 45 cm ja harrastuspüügil võib ööpäevas välja püüda kuni 5 haugi. Püük on keelatud meres 1. märtsist - 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 1. aprillist - 5. maini Võrtsjärves ja teistes siseveekogudes 15. märtsist - 30.aprillini.