Tursk - täiendav info

Tursk

Liiginimi eesti keeles Tursk

Liiginimi ladina keeles Gadus morhua callarias (L.)

Rahvapäraseid nimesid Turss, turts.

Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus on 40...65 cm, pikim Eesti vetest püütud isend on olnud 132 cm.

Kehamass Kaalub tavaliselt 0,8...1,5 kg, Eesti rekord on 25 kg.

Levik Selle alamliigi levila on väga muutlik, sõltudes soolase vee juurdevoolust Atlandi ookeanist Läänemerre. Rohkem levinud Läänemere lõuna- ja keskosas, pärast soodsaid kudemisaastaid liigub ka Läänemere ida- ja põhjaossa Soome ja Botnia lahte. Läänemere erinevaid osi asustavad tursad on välimuselt mõnevõrra erinevad. Liigi üldlevila hõlmab Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosi koos juurdekuuluvate meredega.

Arvukus Tursa arvukus meie rannavetes kõigub üksikutest isenditest massilise esinemiseni. Üldiselt on otseselt Eestile kuuluvates vetes teda siiski vähe.

Elupaik ja -viis Tursk on eranditult merekala, kes elab avamerel suurtes sügavustes ja põhja lähedal. Eelistab kivist põhja. On päevase eluviisiga, parvekala, parved on väga liikuvad.

Toitumine On röövtoiduline: sööb peamiselt mudilaid, räime, kilu, lesta, emakala ja ka oma nooremaid liigikaaslasi. Vastseeas toitub zooplanktonist, esimesel kahel eluaastal toitub peamiselt koorikloomadest ja hulkharjasussidest. Haarab aplalt igasuguseid liikuvaid objekte.

Sigimine Eesti vetes elutsevate turskade kudemisperiood kestab maist juunini. Merekalana on tal riimveelises Läänemeres paljunemisega raskusi. Koeb vähemalt 60 m sügavusel, avavees. Lähemad tursa koelmud asuvad 70...110 m sügavusel Gotlandi süviku piirkonnas, ka Hiiumaa ja Stockholmi vahelistes sügavates kohtades. Mari areneb avavees hõljudes ning selle arenguks optimaalne temperatuur on 3...6 °C. Marjatera läbimõõt on 1,4...2,0 mm, hulk 150 tuhat kuni 3,5 miljonit.

Areng Marja areng kestab 2...4 nädalat. Embrüode ellujäämus sõltub vee soolsusest ja hapnikusisaldusest jäädes vahemikku 0,1...20%. Kooruv vastne on 3,8 mm pikkune. Algul kasvavad vastsed vee ülemistes kihtides, hiljem laskuvad merepõhja. Tursk saab suguküpseks 2...5 aasta vanuselt, 36...45 cm pikkusena. Eluiga on keskmiselt 9...10 aastat, maksimaalselt 17 aastat.

Koht ökosüsteemis Tursk on tähtsaim põhjalähedase eluviisiga töönduslik kalaliik kogu maailmas. Tursa maks sisaldab palju A- ja D-vitamiini ning sellest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene (0,2...0,9 %), kuid maitsev ning on seetõttu sobiv dieettoiduks. Kasutatakse ka karusloomadele söödaks. Tursavarud meres sõltuvad oluliselt toiduks vajalike kalade arvukusest ning soolase vee juurdevoolust Läänemerre.

Ohustatus ja kaitse Tursa arvukusele võivad negatiivselt mõjuda vähene soolsus ja halvad hapnikutingimused kudemispiirkonnas, siis võib marja suremus ulatuda 90 protsendini. Ei kuulu looduskaitse alla. Tursa alammõõt on 35 cm.

Liiginimi eesti keeles	Tursk
Liiginimi ladina keeles	Gadus morhua callarias (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Turss, turts.
Kehamõõtmed	Keskmine kehapikkus on 40...65 cm, pikim Eesti vetest püütud isend on olnud 132 cm.
Kehamass	Kaalub tavaliselt 0,8...1,5 kg, Eesti rekord on 25 kg.
Levik	Selle alamliigi levila on väga muutlik, sõltudes soolase vee juurdevoolust Atlandi ookeanist Läänemerre. Rohkem levinud Läänemere lõuna- ja keskosas, pärast soodsaid kudemisaastaid liigub ka Läänemere ida- ja põhjaossa Soome ja Botnia lahte. Läänemere erinevaid osi asustavad tursad on välimuselt mõnevõrra erinevad. Liigi üldlevila hõlmab Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosi koos juurdekuuluvate meredega.
Arvukus	Tursa arvukus meie rannavetes kõigub üksikutest isenditest massilise esinemiseni. Üldiselt on otseselt Eestile kuuluvates vetes teda siiski vähe.
Elupaik ja -viis	Tursk on eranditult merekala, kes elab avamerel suurtes sügavustes ja põhja lähedal. Eelistab kivist põhja. On päevase eluviisiga, parvekala, parved on väga liikuvad.
Toitumine	On röövtoiduline: sööb peamiselt mudilaid, räime, kilu, lesta, emakala ja ka oma nooremaid liigikaaslasi. Vastseeas toitub zooplanktonist, esimesel kahel eluaastal toitub peamiselt koorikloomadest ja hulkharjasussidest. Haarab aplalt igasuguseid liikuvaid objekte.
Sigimine	Eesti vetes elutsevate turskade kudemisperiood kestab maist juunini. Merekalana on tal riimveelises Läänemeres paljunemisega raskusi. Koeb vähemalt 60 m sügavusel, avavees. Lähemad tursa koelmud asuvad 70...110 m sügavusel Gotlandi süviku piirkonnas, ka Hiiumaa ja Stockholmi vahelistes sügavates kohtades. Mari areneb avavees hõljudes ning selle arenguks optimaalne temperatuur on 3...6 °C. Marjatera läbimõõt on 1,4...2,0 mm, hulk 150 tuhat kuni 3,5 miljonit.
Areng	Marja areng kestab 2...4 nädalat. Embrüode ellujäämus sõltub vee soolsusest ja hapnikusisaldusest jäädes vahemikku 0,1...20%. Kooruv vastne on 3,8 mm pikkune. Algul kasvavad vastsed vee ülemistes kihtides, hiljem laskuvad merepõhja. Tursk saab suguküpseks 2...5 aasta vanuselt, 36...45 cm pikkusena. Eluiga on keskmiselt 9...10 aastat, maksimaalselt 17 aastat.
Koht ökosüsteemis	Tursk on tähtsaim põhjalähedase eluviisiga töönduslik kalaliik kogu maailmas. Tursa maks sisaldab palju A- ja D-vitamiini ning sellest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene (0,2...0,9 %), kuid maitsev ning on seetõttu sobiv dieettoiduks. Kasutatakse ka karusloomadele söödaks. Tursavarud meres sõltuvad oluliselt toiduks vajalike kalade arvukusest ning soolase vee juurdevoolust Läänemerre.
Ohustatus ja kaitse	Tursa arvukusele võivad negatiivselt mõjuda vähene soolsus ja halvad hapnikutingimused kudemispiirkonnas, siis võib marja suremus ulatuda 90 protsendini. Ei kuulu looduskaitse alla. Tursa alammõõt on 35 cm.