| Liiginimi eesti
                  keeles | 
            Ogalik | 
          
          
            | Liiginimi ladina
                  keeles | 
            Gasterosteus
                  aculeatus (L.) | 
          
          
            | Rahvapäraseid
                  nimesid | 
            Agalik, ogalas,
                ogarull, okkarull, luuk, kripka, pistakarka, pistaribka,
                piistak, kostuk, hakk, träägel, sääger, piik, sitspiik,
                sitapiik, raudak, kuningas. | 
          
          
            | Kehamõõtmed | 
            Pikkus enamasti on
                3,5...8 cm, Kattegati väinas ja Vaikses ookeanis maksimaalselt
                11 cm. | 
          
          
            | Kehamass | 
            Kaalub enamasti
                1,5...4 g. | 
          
          
            | Levik | 
            Ogalikku leidub
                Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosades ning kogu Läänemeres.
                Eestis on levinud rannikuvetes kogu vabariigi piires, eriti
                massiliselt on teda Soome lahes ja Pärnu jões. Elab ka üksikutes
                järvedes, millest enamik on rannikul asuvad jäänukjärved ning ka
                Peipsi-Pihkva järves.  | 
          
          
            | Arvukus | 
            Rannikumeres esineb
                küllaltki massiliselt, vähesel määral Peipsis. | 
          
          
            | Elupaik ja -viis | 
            On avaveelise
                eluviisiga merekala, kuid Eestis esineb peamiselt ranniku ja
                saarte läheduses. Üldiselt on ogalik paikne, kuid kudema suundub
                jõgede suudmealadele. Elab parves ja on päevase eluviisiga.
                Isased on kudemise ajal territoriaalsed. Talvituvad suurtesse
                parvedesse koondunult avavees.  
               | 
          
          
            | Toitumine | 
            Ogalikud on
                segatoidulised. Toituvad planktilistest vähikestest, putukatest,
                ussikestest, taimedest, ka kalamarjast ja kalamaimudest. Vastsed
                toituvad zooplanktonist. 
               | 
          
          
            | Sigimine | 
            Koeb aprilli lõpust
                juulini, vaikses ja madalas vees nii meres kui magevees.
                Kudemisel hõivab isane territooriumi ja kannab liivalohku
                taimeosi, kleepides need kokku lima ja neerupealsete eritisega.
                Õunasuurusesse kuhja puurib isane pesaõõnsuse. Ühte pessa koeb
                üks või mitu emast. Lõimetishoole on kõrgel tasemel: isaskala
                ventileerib marja kogu inkubatsiooni vältel ja hoolitseb
                vastsete eest ka peale nende koorumist. Marjatera läbimõõt on
                1,5...1,7 mm ja marja hulk väike, vaid 200...1600. | 
          
          
            | Areng | 
            Marja areng kestab
                10 °C juures 7...10 päeva. Isane õhutab sel ajal marja
                rinnauimede liigutamise abil. 7 mm pikkuselt kooruvad vastsed
                viibivad pesas 4...6 päeva. Isasogalik hoolitseb nende eest veel
                ligikaudu 2 nädalat, kuni noored hakkavad ise toitu otsima.
                Ogalikud saavad suguküpseks 1 aasta vanuselt. Eluiga ulatub
                maksimaalselt 3...4 aastani, kuid paljudel juhtudel surevad
                ogalikud juba pärast esimest kudemist. | 
          
          
            | Koht ökosüsteemis | 
            Ogalik on toiduks
                paljudele röövkaladele nagu ahven, koha, luts, lõhe, angerjas,
                haug ja paljude kalade toidukonkurent.
                Teada-tuntud kui teiste kalade marja hävitaja. Kalamajanduse
                seisukohalt on väikese tähtsusega prügikala, teda kasutatakse
                õngesöödana, sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.  | 
          
          
            | Ohustatus ja
                  kaitse | 
            Ei kuulu
                looduskaitse alla. |