Rünt - täiendav info

Rünt

Liiginimi eesti keeles Rünt

Liiginimi ladina keeles Gobio gobio (L.)

Rahvapäraseid nimesid Maidel, kivikala, ürilane, kivimaidel, mudamaim, üril, ürul, jõejüri, rundul, põhjaõrn, grundul, grindu, krinklik, liivarull, mudarull, trullingas.

Kehamõõtmed Keskmine kehapikkus on 6...11 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 16,1 cm. Emased on veidi raskemad ja pikemad.

Kehamass Kaalub 3...21 g, raskeim Eestis püütud rünt on olnud 38,1 g.

Levik Levinud siseveekogudes (peamiselt ojades) ja rannikumeres Euroopa lääne-, kesk- ja idaosas Püreneedest Uuraliteni. Leidub ka Iirimaal, Suurbritannias (välja arvatud Šotimaal), Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Soomes. Eestis leidub paljudes jõgedes ja ojades, mõningates järvedes ja madala soolsusega rannikumeres. Saartel ja läänerannikul puudub.

Arvukus Arvukam Lõuna-Eesti jõgedes ja ojades.

Elupaik ja -viis Rünt elab hapnikurikastes ojades, jõgedes ja liivapõhjalistes järvedes, samuti võib teda leida riimveest. Ta on veekogude põhjaelanik, kes koguneb madalasse vette suurtesse parvedesse. Päevase eluviisiga, rändeid ei soorita. Talvel redutab sügavamates kohtades.

Toitumine Noored ründid on planktontoidulised, hiljem toitub veekogude põhjaorganismidest - peamiselt putukavastsetest, aga ka taimeosakestest ja kalamarjast (tindi ja kiisa mari).

Sigimine Kudemine võib toimuda mai teisest poolest juuli lõpuni. Eelistab kudeda kiires voolus kivisel põhjal. Mari kleepub kividele ja taimedele. Marjaterade hulk on 1,2...18 tuhat, läbimõõt 0,7...0,9 mm.

Areng Veetamperatuuril 16 °C kestab marja areng 8 päeva. Vastne lamab mõnda aega veekogu põhjal, enne kui aktiivselt tegutsema hakkab. Suguküpseks saab 2...3 eluaastal, eluiga võib ulatuda 7 aastani.

Koht ökosüsteemis Rünt on töönduslikult tähtsusetu, kuigi mõnel pool hinnatakse teda maitsva liha tõttu. Kasutatakse söödakalana angerjate ja lestade püüdmisel.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Rünt
Liiginimi ladina keeles	Gobio gobio (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Maidel, kivikala, ürilane, kivimaidel, mudamaim, üril, ürul, jõejüri, rundul, põhjaõrn, grundul, grindu, krinklik, liivarull, mudarull, trullingas.
Kehamõõtmed	Keskmine kehapikkus on 6...11 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 16,1 cm. Emased on veidi raskemad ja pikemad.
Kehamass	Kaalub 3...21 g, raskeim Eestis püütud rünt on olnud 38,1 g.
Levik	Levinud siseveekogudes (peamiselt ojades) ja rannikumeres Euroopa lääne-, kesk- ja idaosas Püreneedest Uuraliteni. Leidub ka Iirimaal, Suurbritannias (välja arvatud Šotimaal), Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Soomes. Eestis leidub paljudes jõgedes ja ojades, mõningates järvedes ja madala soolsusega rannikumeres. Saartel ja läänerannikul puudub.
Arvukus	Arvukam Lõuna-Eesti jõgedes ja ojades.
Elupaik ja -viis	Rünt elab hapnikurikastes ojades, jõgedes ja liivapõhjalistes järvedes, samuti võib teda leida riimveest. Ta on veekogude põhjaelanik, kes koguneb madalasse vette suurtesse parvedesse. Päevase eluviisiga, rändeid ei soorita. Talvel redutab sügavamates kohtades.
Toitumine	Noored ründid on planktontoidulised, hiljem toitub veekogude põhjaorganismidest - peamiselt putukavastsetest, aga ka taimeosakestest ja kalamarjast (tindi ja kiisa mari).
Sigimine	Kudemine võib toimuda mai teisest poolest juuli lõpuni. Eelistab kudeda kiires voolus kivisel põhjal. Mari kleepub kividele ja taimedele. Marjaterade hulk on 1,2...18 tuhat, läbimõõt 0,7...0,9 mm.
Areng	Veetamperatuuril 16 °C kestab marja areng 8 päeva. Vastne lamab mõnda aega veekogu põhjal, enne kui aktiivselt tegutsema hakkab. Suguküpseks saab 2...3 eluaastal, eluiga võib ulatuda 7 aastani.
Koht ökosüsteemis	Rünt on töönduslikult tähtsusetu, kuigi mõnel pool hinnatakse teda maitsva liha tõttu. Kasutatakse söödakalana angerjate ja lestade püüdmisel.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.