| Liiginimi eesti
keeles |
Kiisk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Gymnocephalus
cernuus (L.) |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kiiss, kiis, kusk,
ämmatapja, okaskala, nakk, kusekala.
|
| Kehamõõtmed |
Pikkus tavaliselt
14...20 cm, Eesti rekord 27,5 cm. |
| Kehamass |
Tavaliselt 10...50
g, Eesti rekord 195 g. |
| Levik |
On levinud
siseveekogudes ja rannikumeres Kesk-Euroopas Alpidest põhja
pool, Inglismaast üle Musta ja Kaspia mere põhjapoolsete jõgede
itta, kogu Põhja-Euroopas, Valges meres ja Siberi jõgedes.
Eestis elab vähemalt 150 järves, mõnekümnes jões ja
rannikumeres. Meres on eriti arvukalt Matsalu lahes, Väinameres
ja Pärnu lahes. Puudub Hiiumaal ning Osmussaare, Keri ja Ruhnu
saare ümbruses.
|
| Arvukus |
Esineb paiguti, kuid
mõnes järves võib muutuda massiliseks. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaikadeks on
suuremad, küllaldase hapnikusisaldusega järved, aeglase vooluga
suuremad jõed ja riimveelised mereosad. Kiisk on põhjakala:
eelistab pehmet, peene liivaga ja napi taimestikuga põhja. On
paikse eluviisiga, elab parvedes. Kiisad on aktiivsed
varahommikul ja õhtul. Kudemisajal hoidub kalda lähedale,
talvitub sügavamates paikades. Talvel ei ole eriti aktiivne.
|
| Toitumine |
Vastsed ja maimud
toituvad zooplanktonist, hiljem saab põhitoiduks põhjaloomastik,
eriti surusääskede vastsed. Üle 10 cm pikkuste isendite toidus
leidub ka kalu. Suurel hulgal sööb peipsi siia, tindi ja rääbise
marja. |
| Sigimine |
Kudemisperiood
kestab aprilli lõpust juuni lõpuni. Kiisk koeb portsjonite
kaupa, umbes 2 nädalaste vahedega 2...3 korda. Mari koetakse
0,5...3 m sügavusel kivi- või liivapõhjale, ka veetaimedele.
Marjaterade hulk 3...180 tuhat, marjatera läbimõõt 0,7...0,9 mm. |
| Areng |
Marja areng kestab
2...3 nädalat. Kooruvad vastsed on 3,5...4,5 mm pikad ning
lebavad esimesed 3...4 päeva liikumatult põhjal. Nädalavanusena
hakkavad toitu otsima. Suguküpseks saab
kiisk juba 1...2 aastaselt. Kiisk kasvab aeglaselt, eluiga
ulatub 8...9 aastani, Eesti rekord 11 aastat.
|
| Koht ökosüsteemis |
Kiisal on
suhteliselt vähe looduslikke vaenlasi. Kalatoidulised veelinnud
teda ei armasta, kaladest toituvad kiisast kindlalt haug,
angerjas ja koha. Järvedes peetakse teda kahjulikuks kalaks, ta
hävitab vääriskalade marja ja söödavarusid. Esineb tugev
toidukonkurents latika ja angerjaga. Vaatamata sellele, et kiisk
on ogaline ja väga luine kala, on ta väga maitsva ja väärtusliku
lihaga.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla. |