Kiisk

Liiginimi eesti keeles Kiisk
Liiginimi ladina keeles Gymnocephalus cernuus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Kiiss, kiis, kusk, ämmatapja, okaskala, nakk, kusekala.
Kehamõõtmed Pikkus tavaliselt 14...20 cm, Eesti rekord 27,5 cm.
Kehamass Tavaliselt 10...50 g, Eesti rekord 195 g.
Levik On levinud siseveekogudes ja rannikumeres Kesk-Euroopas Alpidest põhja pool, Inglismaast üle Musta ja Kaspia mere põhjapoolsete jõgede itta, kogu Põhja-Euroopas, Valges meres ja Siberi jõgedes. Eestis elab vähemalt 150 järves, mõnekümnes jões ja rannikumeres. Meres on eriti arvukalt Matsalu lahes, Väinameres ja Pärnu lahes. Puudub Hiiumaal ning Osmussaare, Keri ja Ruhnu saare ümbruses.
Arvukus Esineb paiguti, kuid mõnes järves võib muutuda massiliseks.
Elupaik ja -viis Elupaikadeks on suuremad, küllaldase hapnikusisaldusega järved, aeglase vooluga suuremad jõed ja riimveelised mereosad. Kiisk on põhjakala: eelistab pehmet, peene liivaga ja napi taimestikuga põhja. On paikse eluviisiga, elab parvedes. Kiisad on aktiivsed varahommikul ja õhtul. Kudemisajal hoidub kalda lähedale, talvitub sügavamates paikades. Talvel ei ole eriti aktiivne.
Toitumine Vastsed ja maimud toituvad zooplanktonist, hiljem saab põhitoiduks põhjaloomastik, eriti surusääskede vastsed. Üle 10 cm pikkuste isendite toidus leidub ka kalu. Suurel hulgal sööb peipsi siia, tindi ja rääbise marja.
Sigimine Kudemisperiood kestab aprilli lõpust juuni lõpuni. Kiisk koeb portsjonite kaupa, umbes 2 nädalaste vahedega 2...3 korda. Mari koetakse 0,5...3 m sügavusel kivi- või liivapõhjale, ka veetaimedele. Marjaterade hulk 3...180 tuhat, marjatera läbimõõt 0,7...0,9 mm.
Areng Marja areng kestab 2...3 nädalat. Kooruvad vastsed on 3,5...4,5 mm pikad ning lebavad esimesed 3...4 päeva liikumatult põhjal. Nädalavanusena hakkavad toitu otsima. Suguküpseks saab kiisk juba 1...2 aastaselt. Kiisk kasvab aeglaselt, eluiga ulatub 8...9 aastani, Eesti rekord 11 aastat.
Koht ökosüsteemis Kiisal on suhteliselt vähe looduslikke vaenlasi. Kalatoidulised veelinnud teda ei armasta, kaladest toituvad kiisast kindlalt haug, angerjas ja koha. Järvedes peetakse teda kahjulikuks kalaks, ta hävitab vääriskalade marja ja söödavarusid. Esineb tugev toidukonkurents latika ja angerjaga. Vaatamata sellele, et kiisk on ogaline ja väga luine kala, on ta väga maitsva ja väärtusliku lihaga.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri