| Liiginimi eesti
keeles |
Nolgus |
| Liiginimi ladina
keeles |
Myoxocephalus
scorpius (L.) |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Simpa, mereskorpion,
karvsarvine, eesti härg, maahärg, kivimerihärg, rootsi härg,
võlthärg, volthärg, volt, voldu, võlgu, merikurat. |
| Kehamõõtmed |
Tavaline pikkus on
25...35 cm. Isased on väiksemad. |
| Kehamass |
Kaalub tavaliselt
kuni 400 g. |
| Levik |
Nolgus on levinud
Atlandi ookeani põhjaosas ja Põhja-Jäämeres ning selle piirkonna
meredes. Eesti merevetes on kohatud kõikjal, kuigi paiguti.
Arvukamalt on leitud Saare- ja Hiiumaa läänepoolsetest vetest
ning Liivi ja Soome lahe sügavamatest osadest. |
| Arvukus |
Pole eriti arvukas. |
| Elupaik ja -viis |
Eranditult merekala.
Nolgus elab kuni 60 m sügavustes rannikuvetes. Eelistab külma
vett ja kivist põhja kombineeritult liiva ja mudaga. Elab
üksikult ja on paikse eluviisiga. Tegutseb öösiti ja merepõhjas. |
| Toitumine |
Nolgus on
segatoiduline. Toitub pisivähilistest (kõige sagedasem saakloom
on merikilk), hulkharjasussidest, väiksematest kaladest, ka
laevadelt heidetavatest jäätmetest ning vähesel määral
vetikatest. |
| Sigimine |
Koeb talvel
novembrist veebruarini. Koelmuteks on kivise põhjaga kohad.
Emane kinnitab marjaterad ühtse kämbuna kivide või vetikate
pinnale ja isane kaitseb ja hooldab marja kuni viis nädalat,
õhutades seda rinnauimedega. Koeb kuni 29 tuhat marjatera, mille
läbimõõt on 1,9...2,5 mm. |
| Areng |
Vastsed kooruvad
umbes 5 nädala pärast ning on koorudes 7,4...8,6 mm pikad. Algul
on vastsed vees hõljuvad, 2 cm pikkustena laskuvad aga
merepõhja. Suguküpseks saavad 3...4 aasta vanuselt, eluiga võib
ulatuda 10 aastani. |
| Koht ökosüsteemis |
Töönduslikku
tähtsust ei ole. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla. |