Ahven - täiendav info

Ahven

Liiginimi eesti keeles Ahven

Liiginimi ladina keeles Perca fluviatilis ( L. )

Rahvapäraseid nimesid Ahvenas, ahunas, ahun, ahmik, vops, moks, maks, poks, moorask, rulku, kurtahven

Kehamõõtmed Täiskasvanud ahevena pikkus on keskmiselt 15...25 cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 48 cm.

Kehamass Täiskasvanutel enamasti 20...180 grammi. Raskeima Eestis tabatud ahvena mass on olnud 2,8 kg.

Levik Laia levikuga. Eestis levinud enamuses järvedes, vooluvetes, lahtedes ja väinades. Euroopas levinud peaaegu kõikjal (v.a. Hispaania, Itaalia, Põhja-Skandinaavia). Leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi.

Arvukus Väga suure arvukusega.

Elupaik ja - viis Elab väga eriilmelistes veekogudes: vooluvetes, järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. Suuremates järvedes esineb kaks ökoloogilist vormi: kaldalähedane e. roovorm ja pelaagiline e. järvevorm. Seltsingulise eluviisiga. Elavad parvedes. Rooahvenad siirduvad kudema lisajõgede üleujutusaladele.

Toitumine Toitumise iseloom on vastavalt ökoloogilistele rühmitustele. Rooahvena toiduks on peamiselt veeselgrootutest põhjaloomastik. Järveahven on röövtoiduline. Saagiks langevad põhiliselt tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud. Ahvenamaimud toituvad esimesel aastal zooplanktonist.

Sigimine Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Rooahven koeb madalamas vees (kuni 1 m), järveahven sügavamal (4...6 m). Kudemiseks vajalik temperatuurivahemik on 6...8 °C. Veetemperatuurist sõltuvalt toimub kudemine aprillis-mais. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12...200 tuhat ja isegi rohkem marjatera. Areneva marjatera läbimõõt on kuni 3,5 mm.

Areng Marjaterades toimub areng kuni 20 päeva. Koorunud vastne toitub valdavalt zooplanktonist. Sellele järgneb üleminek röövtoidule.

Koht ökosüsteemis Laia leviku ja suure arvukuse tõttu on heaks toiduobjektiks paljudele kaladele. Meelsasti söövad teda säga, haug, koha ja luts. Õhust ründavad kajakad, tiirud ning kalakotkad. Inimene püüab ahvenat suurtes kogustes. Heamaitseline liha on suure valgusisaldusega. Toiduks tarbimisel on mõnevõrra tülikas tugev soomuskate ja luisus. Väidetavalt võib ahvenat süüa iga päev ja ta ei tüüta ära.

Ohustatus ja kaitse Ahven on väga laialdaselt levinud. Varude kaitseks kehtestatud meres alammõõt (L) 19 cm. Ööpäevas lubatud harrastuspüügil püüda kuni 15 kg ahvenat.

Liiginimi eesti keeles	Ahven
Liiginimi ladina keeles	Perca fluviatilis ( L. )
Rahvapäraseid nimesid	Ahvenas, ahunas, ahun, ahmik, vops, moks, maks, poks, moorask, rulku, kurtahven
Kehamõõtmed	Täiskasvanud ahevena pikkus on keskmiselt 15...25 cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 48 cm.
Kehamass	Täiskasvanutel enamasti 20...180 grammi. Raskeima Eestis tabatud ahvena mass on olnud 2,8 kg.
Levik	Laia levikuga. Eestis levinud enamuses järvedes, vooluvetes, lahtedes ja väinades. Euroopas levinud peaaegu kõikjal (v.a. Hispaania, Itaalia, Põhja-Skandinaavia). Leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi.
Arvukus	Väga suure arvukusega.
Elupaik ja - viis	Elab väga eriilmelistes veekogudes: vooluvetes, järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. Suuremates järvedes esineb kaks ökoloogilist vormi: kaldalähedane e. roovorm ja pelaagiline e. järvevorm. Seltsingulise eluviisiga. Elavad parvedes. Rooahvenad siirduvad kudema lisajõgede üleujutusaladele.
Toitumine	Toitumise iseloom on vastavalt ökoloogilistele rühmitustele. Rooahvena toiduks on peamiselt veeselgrootutest põhjaloomastik. Järveahven on röövtoiduline. Saagiks langevad põhiliselt tint, kiisk, särg ja liigikaaslaste noorjärgud. Ahvenamaimud toituvad esimesel aastal zooplanktonist.
Sigimine	Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Rooahven koeb madalamas vees (kuni 1 m), järveahven sügavamal (4...6 m). Kudemiseks vajalik temperatuurivahemik on 6...8 °C. Veetemperatuurist sõltuvalt toimub kudemine aprillis-mais. Emasahven koeb olenevalt suurusest 12...200 tuhat ja isegi rohkem marjatera. Areneva marjatera läbimõõt on kuni 3,5 mm.
Areng	Marjaterades toimub areng kuni 20 päeva. Koorunud vastne toitub valdavalt zooplanktonist. Sellele järgneb üleminek röövtoidule.
Koht ökosüsteemis	Laia leviku ja suure arvukuse tõttu on heaks toiduobjektiks paljudele kaladele. Meelsasti söövad teda säga, haug, koha ja luts. Õhust ründavad kajakad, tiirud ning kalakotkad. Inimene püüab ahvenat suurtes kogustes. Heamaitseline liha on suure valgusisaldusega. Toiduks tarbimisel on mõnevõrra tülikas tugev soomuskate ja luisus. Väidetavalt võib ahvenat süüa iga päev ja ta ei tüüta ära.
Ohustatus ja kaitse	Ahven on väga laialdaselt levinud. Varude kaitseks kehtestatud meres alammõõt (L) 19 cm. Ööpäevas lubatud harrastuspüügil püüda kuni 15 kg ahvenat.