Lest - täiendav info

Lest

Liiginimi eesti keeles Lest

Liiginimi ladina keeles Platichthys flesus trachurus (Duncker)

Rahvapäraseid nimesid Kammeljas, lapik, kiivsilm.

Kehamõõtmed Tavaliselt on kehapikkus 20...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm.

Kehamass Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg.

Levik Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul, vähem arvukas Soome lahe idaosas ja Riia lahes. Mõnikord leitakse ka magedast veest, merre suubuvatest jõgedest.

Arvukus Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage.

Elupaik ja -viis Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Koondub parvedesse suvise intensiivse toiumise ajal ja kudemisaladel. Võtab ette ka lühikesi rändeid. Öise eluviisiga kala.

Toitumine Toidulaud sõltub suuresti piirkonna loomastikust. Peamisteks toiduobjektideks on balti lamekarp, rannakarp, merikilk ja kirpvähilised. 1 ja 2 aastased lestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest.

Sigimine Vastavalt erinevustele lest sigimisbioloogias eristatakse 2 vormi: süvikukudulestad, kes koevad Gotlandi süviku piirkonnas, ning rannikukudulestad, kes koevad rannikumadalatel 4...22 m sügavusel. Esimesed koevad aprillis-mais ning nende mari areneb vabas vees hõljudes. Rannikukudulestad koevad mais-juunis ning nende mari areneb kivide all. Lest koeb 100 tuhat kuni 1,35 miljonit marjatera. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele on ka marja suurus erinev - 0,8 kuni 1,2 mm.

Areng Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 5...10 päeva. Koorunud vastne on 3...4 mm pikk. Alguses hõljub vastne vabalt vees, peale moonet laskub aga merepõhja. Vastne on alguses sümmeetrilise kehaga. 10 mm pikkusena, moonde käigus rändab ühe kehapoole silm teisele poole. Selle tulemusena on lestal silmad ainult keha ülemisel küljel. Lest saab suguküpseks 2...6 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatuda 16 aastani.

Koht ökosüsteemis Noored lestad on toiduks paljudele röövkaladele. Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult. On tähtis püügikala, eriti Lääne-Eesti saartel.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kooduskaitse alla. Alammõõt 21 cm alapiirkonnas 28 ja 18 cm alapiirkondades 29 ja 32. Püük on keelatud 15. veebruarist-31. maini Soome lahel (alapiirkonnas 32) ning 15. veebruarist- 15. maini teistel merealadel (alapiirkonnas 28 ja 29).

Liiginimi eesti keeles	Lest
Liiginimi ladina keeles	Platichthys flesus trachurus (Duncker)
Rahvapäraseid nimesid	Kammeljas, lapik, kiivsilm.
Kehamõõtmed	Tavaliselt on kehapikkus 20...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm.
Kehamass	Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg.
Levik	Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul, vähem arvukas Soome lahe idaosas ja Riia lahes. Mõnikord leitakse ka magedast veest, merre suubuvatest jõgedest.
Arvukus	Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage.
Elupaik ja -viis	Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka jõesuudmetesse. Lest elutseb liiva- ja savipõhjal, kus ta end osaliselt pinnasesse kaevab. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Koondub parvedesse suvise intensiivse toiumise ajal ja kudemisaladel. Võtab ette ka lühikesi rändeid. Öise eluviisiga kala.
Toitumine	Toidulaud sõltub suuresti piirkonna loomastikust. Peamisteks toiduobjektideks on balti lamekarp, rannakarp, merikilk ja kirpvähilised. 1 ja 2 aastased lestad toituvad peamiselt surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest.
Sigimine	Vastavalt erinevustele lest sigimisbioloogias eristatakse 2 vormi: süvikukudulestad, kes koevad Gotlandi süviku piirkonnas, ning rannikukudulestad, kes koevad rannikumadalatel 4...22 m sügavusel. Esimesed koevad aprillis-mais ning nende mari areneb vabas vees hõljudes. Rannikukudulestad koevad mais-juunis ning nende mari areneb kivide all. Lest koeb 100 tuhat kuni 1,35 miljonit marjatera. Vastavalt erinevatele kudemispaikadele on ka marja suurus erinev - 0,8 kuni 1,2 mm.
Areng	Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 5...10 päeva. Koorunud vastne on 3...4 mm pikk. Alguses hõljub vastne vabalt vees, peale moonet laskub aga merepõhja. Vastne on alguses sümmeetrilise kehaga. 10 mm pikkusena, moonde käigus rändab ühe kehapoole silm teisele poole. Selle tulemusena on lestal silmad ainult keha ülemisel küljel. Lest saab suguküpseks 2...6 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatuda 16 aastani.
Koht ökosüsteemis	Noored lestad on toiduks paljudele röövkaladele. Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult. On tähtis püügikala, eriti Lääne-Eesti saartel.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kooduskaitse alla. Alammõõt 21 cm alapiirkonnas 28 ja 18 cm alapiirkondades 29 ja 32. Püük on keelatud 15. veebruarist-31. maini Soome lahel (alapiirkonnas 32) ning 15. veebruarist- 15. maini teistel merealadel (alapiirkonnas 28 ja 29).