Särg - täiendav info

Särg

Liiginimi eesti keeles Särg

Liiginimi ladina keeles Rutilus rutilus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Päris särg, valge särg, porisärg, muasärg, mudasärg, rabasärg, ants, rutas.

Kehamõõtmed Tavaline pikkus 10...25 cm, Eesti rekord 42 cm.

Kehamass Kaalub tavaliselt 100...400 g, Eesti rekord 1,05 kg.

Levik Levinud kogu Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja pool ja Uuralitest idas. Puudub Põhja- Skandinaavias. Eelistab magevett kuid on üsna tavaline ka riimvees. Üks levinumaid kalu meie vetes. Asustab järvi, jõgesid ja ojasid vältides vaid külma allikavett, happelise ja humiinaineterikka veega metsa ja soojärvi.Riimvees on on arvukam Väinameres, Pärnu lahes ja jõgede estuaarides.

Arvukus Eesti sisevetes ja rannikumeres laialt levinud ja arvukas.

Elupaik ja -viis Särg on mageveekala, kes saab hästi hakkama ka riimvees. Asustab mudaseid ja veetaimestikurikkaid veekogu kaldaalasid. Suuremad isendid elavad ka avavees. Päevase eluviisiga parvekala.

Toitumine Särg on kõigesööja. Söövad vetikaid, kalamarja, maime, veetaimedest enamasti penikeelt ja vesikatku. Menüüsse kuuluvad ka väiksed teod, putukavastsed jt. Toitub innukalt suve teisel poolel, kõige loiumalt talvel ja varakevadel.

Sigimine Särg koeb aprillis-mais, kui veetemperatuur on 8...10 °C. Koelmud asuvad kalda lähedal madalas, kuni 0,5 m sügavuses vees. Mari heidetakse surnud taimeosadele või vetikatega kaetud kividele. Meres elavad särjed siirduvad kudemise ajaks suurte parvedena jõgedesse. Koeb 1,5...70 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,3...1,6 mm.

Areng Inkubatsioon vältab sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva. Kooruvad vastsed on 5...6 mm pikad ja elavad esimesed päevad veetaimede külge kleepununa ning ei toitu. 4...5 päeva vanusena hakkavad aktiivselt ringi ujuma ja moodustavad väikesed parved. Suguküpseks saavad isased 2...5 aastaselt ja emased 3...6 aastaselt. Eluiga võib küündida maksimaalselt 17 aastani.

Koht ökosüsteemis Veekogudes etendab olulist osa veetaimede ja limuste kasutajana ja hinnaliste röövkalade, peamiselt haugi toiduna. Särjele on vaenlaseks praktiliselt kõik röövkalad, kajakad ja teised veelinnud. Väinameres on särg üks kormoranide peamisi toiduobjekte. Töönduslikult on väheväärtuslik kala, keda luisuse ja mudamaitse pärast eriti ei hinnata. Süüakse soolatult ja kuivatatult. Kasutatakse õngepüügil söödakalana.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Särg
Liiginimi ladina keeles	Rutilus rutilus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Päris särg, valge särg, porisärg, muasärg, mudasärg, rabasärg, ants, rutas.
Kehamõõtmed	Tavaline pikkus 10...25 cm, Eesti rekord 42 cm.
Kehamass	Kaalub tavaliselt 100...400 g, Eesti rekord 1,05 kg.
Levik	Levinud kogu Euroopas Püreneedest ja Alpidest põhja pool ja Uuralitest idas. Puudub Põhja- Skandinaavias. Eelistab magevett kuid on üsna tavaline ka riimvees. Üks levinumaid kalu meie vetes. Asustab järvi, jõgesid ja ojasid vältides vaid külma allikavett, happelise ja humiinaineterikka veega metsa ja soojärvi.Riimvees on on arvukam Väinameres, Pärnu lahes ja jõgede estuaarides.
Arvukus	Eesti sisevetes ja rannikumeres laialt levinud ja arvukas.
Elupaik ja -viis	Särg on mageveekala, kes saab hästi hakkama ka riimvees. Asustab mudaseid ja veetaimestikurikkaid veekogu kaldaalasid. Suuremad isendid elavad ka avavees. Päevase eluviisiga parvekala.
Toitumine	Särg on kõigesööja. Söövad vetikaid, kalamarja, maime, veetaimedest enamasti penikeelt ja vesikatku. Menüüsse kuuluvad ka väiksed teod, putukavastsed jt. Toitub innukalt suve teisel poolel, kõige loiumalt talvel ja varakevadel.
Sigimine	Särg koeb aprillis-mais, kui veetemperatuur on 8...10 °C. Koelmud asuvad kalda lähedal madalas, kuni 0,5 m sügavuses vees. Mari heidetakse surnud taimeosadele või vetikatega kaetud kividele. Meres elavad särjed siirduvad kudemise ajaks suurte parvedena jõgedesse. Koeb 1,5...70 tuhat marjatera, mille läbimõõt on 1,3...1,6 mm.
Areng	Inkubatsioon vältab sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva. Kooruvad vastsed on 5...6 mm pikad ja elavad esimesed päevad veetaimede külge kleepununa ning ei toitu. 4...5 päeva vanusena hakkavad aktiivselt ringi ujuma ja moodustavad väikesed parved. Suguküpseks saavad isased 2...5 aastaselt ja emased 3...6 aastaselt. Eluiga võib küündida maksimaalselt 17 aastani.
Koht ökosüsteemis	Veekogudes etendab olulist osa veetaimede ja limuste kasutajana ja hinnaliste röövkalade, peamiselt haugi toiduna. Särjele on vaenlaseks praktiliselt kõik röövkalad, kajakad ja teised veelinnud. Väinameres on särg üks kormoranide peamisi toiduobjekte. Töönduslikult on väheväärtuslik kala, keda luisuse ja mudamaitse pärast eriti ei hinnata. Süüakse soolatult ja kuivatatult. Kasutatakse õngepüügil söödakalana.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.