Lõhi - täiendav info

Lõhi

Liiginimi eesti keeles Lõhi

Liiginimi ladina keeles Salmo salar (L.)

Rahvapäraseid nimesid Lõhe, laks, väärislõhe, atlandilõhe

Kehamõõtmed Täiskasvanud lõhede pikkus on tavaliselt 50...80 cm. Maksimaalne pikkus võib ulatuda üle 1,6 m. Eestist on püütud 1,7 m pikkune lõhi.

Kehamass Kaal tavaliselt 2...7 kg, Eesti rekord 38 kg lõhi. Maailmarekord 46,7 kg.

Levik Levinud Põhja-Atlandi rannikualadel 41. laiuskraadist põhja poole: Labradori, Lõuna-Gröönimaa ja Islandi rannikul, Barentsi, Valge mere ja Põhja-Jäämere vesikonnas kuni Kara jõeni, idas Läänemeres. Läheb kudema suurematesse jõgedesse. Eestis on koelmuteks Valgejõgi, Vasalemma, Pirita, Keila, Pärnu, Ruta, Loobu ja Kunda jõgi.

Arvukus Arvukus on langenud.

Elupaik ja -viis Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev. Noored elavad mõned aastad jões olles paiksed põhjaeluviisiga kalad. Seejärel suunduvad merre ja võtavad avavees ette pikki rändeid. Pärast 1...3 meres veedetud suve suguküpseks saades suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse.

Toitumine Noortel kaladel on jões toiduks väikesed limused, putukavastsed ja teised selgrootud. Meres on toiduks peamiselt kilu ja räim, harvem tursad, haugid ja väiksed tobiad. Jõgedesse kudema saabuvad lõhed ei toitu.

Sigimine Koelmutele siirduvad lõhed oktoobris-novembris. Kudemine toimub madalates, 0,5...1 m sügavusega kiirevoolulistes kohtades. Emane kaevab põhja kuni 0,5 m sügavuse ovaalse pesa ning katab selle pärast marja heitmist ja marja niisaga viljastamist kruusaga. Marjatera läbimõõt on 5...7 mm. Viljakus võib kõikuda 8...17 tuhande marjatera piires.

Areng Marja areng kestab kruusakihi all kuni 5...6 kuud. 2...3 cm pikkused vastsed kooruvad varakevadel, kuid lahkuvad pesast st lähevad üle aktiivsele elule alles 1...1,5 kuu pärast. Mai lõpus vonklevad maimud kruusa seest välja ning hakkavad toituma hõljumist. Tähnikuteks kutsutavad noorkalad veedavad jões 1...5, enamasti 2 aastat. Merre laskuvad tavaliselt kevadise suurvee ajal 9...20 cm pikkustena. Meres kasvab lõhi erakordselt kiiresti. Ühe aastaga lisandub peaaegu 25 cm. Saavad tavaliselt mereelu kolmandal aastal suguküpseks ja siis rändavad tagasi sünnijõkke. Pärast kudemist suur osa kaladest hukkub, väga vähesed koevad korduvalt. Võib elada kuni 13 aasta vanuseks.

Koht ökosüsteemis On väärtuslik spordi- ja töönduskala. 55...60% kala üldkaalust on söödav.

Ohustatus ja kaitse Ohustab liigne püüdmine, kudemisjõgede sulgemine tammidega. Alammõõt on kõigis veekogudes on 60 cm. Päevas võib harrastuspüügil püüda maksimaalselt 2 lõhet. Püük on keelatud meres 15. juunist - 30. septembrini baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili Soome lahes ning 1. juunist-15. septembrini teistes piirkondades. Piirkondades 29, 28-1, 28-2 on keelatud rasvauimega lõhe püük. Piirkondades 28 ja 29 on lubatud 1 rasvauimeta lõhe püük. Siseveekogudes 1. septembrist -30. novembrini, välja arvatud kalastuskaardi alusel jõgedel, kus kehtib muu püügikorraldus. Aastaringselt püük keelatud Pärnu jõestikus.

Liiginimi eesti keeles	Lõhi
Liiginimi ladina keeles	Salmo salar (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Lõhe, laks, väärislõhe, atlandilõhe
Kehamõõtmed	Täiskasvanud lõhede pikkus on tavaliselt 50...80 cm. Maksimaalne pikkus võib ulatuda üle 1,6 m. Eestist on püütud 1,7 m pikkune lõhi.
Kehamass	Kaal tavaliselt 2...7 kg, Eesti rekord 38 kg lõhi. Maailmarekord 46,7 kg.
Levik	Levinud Põhja-Atlandi rannikualadel 41. laiuskraadist põhja poole: Labradori, Lõuna-Gröönimaa ja Islandi rannikul, Barentsi, Valge mere ja Põhja-Jäämere vesikonnas kuni Kara jõeni, idas Läänemeres. Läheb kudema suurematesse jõgedesse. Eestis on koelmuteks Valgejõgi, Vasalemma, Pirita, Keila, Pärnu, Ruta, Loobu ja Kunda jõgi.
Arvukus	Arvukus on langenud.
Elupaik ja -viis	Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev. Noored elavad mõned aastad jões olles paiksed põhjaeluviisiga kalad. Seejärel suunduvad merre ja võtavad avavees ette pikki rändeid. Pärast 1...3 meres veedetud suve suguküpseks saades suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse.
Toitumine	Noortel kaladel on jões toiduks väikesed limused, putukavastsed ja teised selgrootud. Meres on toiduks peamiselt kilu ja räim, harvem tursad, haugid ja väiksed tobiad. Jõgedesse kudema saabuvad lõhed ei toitu.
Sigimine	Koelmutele siirduvad lõhed oktoobris-novembris. Kudemine toimub madalates, 0,5...1 m sügavusega kiirevoolulistes kohtades. Emane kaevab põhja kuni 0,5 m sügavuse ovaalse pesa ning katab selle pärast marja heitmist ja marja niisaga viljastamist kruusaga. Marjatera läbimõõt on 5...7 mm. Viljakus võib kõikuda 8...17 tuhande marjatera piires.
Areng	Marja areng kestab kruusakihi all kuni 5...6 kuud. 2...3 cm pikkused vastsed kooruvad varakevadel, kuid lahkuvad pesast st lähevad üle aktiivsele elule alles 1...1,5 kuu pärast. Mai lõpus vonklevad maimud kruusa seest välja ning hakkavad toituma hõljumist. Tähnikuteks kutsutavad noorkalad veedavad jões 1...5, enamasti 2 aastat. Merre laskuvad tavaliselt kevadise suurvee ajal 9...20 cm pikkustena. Meres kasvab lõhi erakordselt kiiresti. Ühe aastaga lisandub peaaegu 25 cm. Saavad tavaliselt mereelu kolmandal aastal suguküpseks ja siis rändavad tagasi sünnijõkke. Pärast kudemist suur osa kaladest hukkub, väga vähesed koevad korduvalt. Võib elada kuni 13 aasta vanuseks.
Koht ökosüsteemis	On väärtuslik spordi- ja töönduskala. 55...60% kala üldkaalust on söödav.
Ohustatus ja kaitse	Ohustab liigne püüdmine, kudemisjõgede sulgemine tammidega. Alammõõt on kõigis veekogudes on 60 cm. Päevas võib harrastuspüügil püüda maksimaalselt 2 lõhet. Püük on keelatud meres 15. juunist - 30. septembrini baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili Soome lahes ning 1. juunist-15. septembrini teistes piirkondades. Piirkondades 29, 28-1, 28-2 on keelatud rasvauimega lõhe püük. Piirkondades 28 ja 29 on lubatud 1 rasvauimeta lõhe püük. Siseveekogudes 1. septembrist -30. novembrini, välja arvatud kalastuskaardi alusel jõgedel, kus kehtib muu püügikorraldus. Aastaringselt püük keelatud Pärnu jõestikus.