Jõeforell

Liiginimi eesti keeles Jõeforell
Liiginimi ladina keeles Salmo trutta trutta morpha fario (L.)
Rahvapäraseid nimesid Forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe, iherus.
Kehamõõtmed Tavaliselt 25...45 cm, suurim Eestis püütud isend 79 cm.
Kehamass Tavaliselt 200...500 g, suurim Eestis püütud isend 7 kg.
Levik Levinud Euroopa jõgedes, Eestis mitmetes jõgedes.
Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu.
Elupaik ja -viis Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu (vette langenud puutüved, kaldauurded).
Toitumine Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad.
Sigimine Kudemiseks vajab kruusast põhja. Kudemine algab, kui veetemperatuur langeb alla 6...8 °C, ning võib toimuda novembri lõpust veebruarini. Kudemisel on territoriaalne, partnereid vahetab harva. Mari koetakse mitmesse pesalohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marja arenguks on olulise tähtsusega vee hapnikusisaldus, mis ei tohi langeda alla 4 mg/l. Koeb 200...1500 marjatera, mille läbimõõt on 2,3...3 mm.
Areng Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng 2...6 kuud, vastsed hoiduvad kivide varju ja toituvad kividel kasvavatest taimedest. Suguküpseks saab 2...3 aasta vanuselt. Elueaks arvestatakse kuni 15 aastat.
Koht ökosüsteemis Jõeforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Teda on varem kasvatatud ka tiikides. Püüdmise alammõõt on 32 cm.
Ohustatus ja kaitse Jõeforelli ohustab kudemispaikade hävimine - jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel. Püüdmisel on alammõõt 32 cm. Püük on täielikult keelatud 15. septembrist 31. detsembrini. Ei kuulu looduskaitse alla.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri