Jõeforell - täiendav info

Jõeforell

Liiginimi eesti keeles Jõeforell

Liiginimi ladina keeles Salmo trutta trutta morpha fario (L.)

Rahvapäraseid nimesid Forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe, iherus.

Kehamõõtmed Tavaliselt 25...45 cm, suurim Eestis püütud isend 79 cm.

Kehamass Tavaliselt 200...500 g, suurim Eestis püütud isend 6,25 kg.

Levik Levinud Euroopa jõgedes aga ka Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia mägistes piirkondades. Introdutseeritud erinevatesse regioonidesse Aasias, Aafrikas, Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis leidub üle 110-s jões.

Arvukus Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu.

Elupaik ja -viis Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge hapnikurikka veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu nagu vette langenud puutüved, kaldauurded.

Toitumine Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad.

Sigimine Kudemiseks vajab kruusast põhja ja kiiremat veevoolu. Kudemine algab, kui veetemperatuur langeb alla 6...8 °C, ning võib toimuda oktoobri keskpaigast jaanuari lõpuni. Kudemisel on territoriaalne, partnereid vahetab harva. Mari koetakse mitmesse pesalohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marja arenguks on olulise tähtsusega vee hapnikusisaldus, mis ei tohi langeda alla 4 mg/l. Koeb 300...5000 marjatera, mille läbimõõt on 4...5,2 mm.

Areng Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng kuni 6 kuud. Vastsed jäävad pärast koorumist veel mõneks nädalaks kruusa sisse, kuni rebukotis toit lõpeb. Suguküpseks saab jõeforell 3...4 aasta vanuselt. Elueaks arvatakse 15 aastat või enam.

Koht ökosüsteemis Jõeforell on üks hinnatuimaid spordikalasid oma maitsva liha tõttu. Teda on varem kasvatatud ka tiikides.

Ohustatus ja kaitse Jõeforelli ohustab röövpüük, kudemispaikade hävimine - jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel. Püüdmisel on alammõõt 36 cm. Päevas tohib välja püüda kuni kaks kala. Püük on keelatud 15. septembrist - 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões. Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Jõeforell
Liiginimi ladina keeles	Salmo trutta trutta morpha fario (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Forell, jõgiforell, hõrnas, eherus, tähnik, eerus, tähniklõhe, jõelõhe, iherus.
Kehamõõtmed	Tavaliselt 25...45 cm, suurim Eestis püütud isend 79 cm.
Kehamass	Tavaliselt 200...500 g, suurim Eestis püütud isend 6,25 kg.
Levik	Levinud Euroopa jõgedes aga ka Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia mägistes piirkondades. Introdutseeritud erinevatesse regioonidesse Aasias, Aafrikas, Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis leidub üle 110-s jões.
Arvukus	Arvukus langeb kudemispaikade vähesuse tõttu.
Elupaik ja -viis	Mageveekala, elab kiirevoolulistes, jaheda ja selge hapnikurikka veega jõgedes ja ojades, eelistab mudapõhja. Oluline on varjepaikade olemasolu nagu vette langenud puutüved, kaldauurded.
Toitumine	Jõeforellide toit on mitmekesine: vee- ja õhuputukad, nende vastsed, vihmaussid, kalamari, väikesed kalad, isegi konnad, hiired ja sipelgad.
Sigimine	Kudemiseks vajab kruusast põhja ja kiiremat veevoolu. Kudemine algab, kui veetemperatuur langeb alla 6...8 °C, ning võib toimuda oktoobri keskpaigast jaanuari lõpuni. Kudemisel on territoriaalne, partnereid vahetab harva. Mari koetakse mitmesse pesalohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marja arenguks on olulise tähtsusega vee hapnikusisaldus, mis ei tohi langeda alla 4 mg/l. Koeb 300...5000 marjatera, mille läbimõõt on 4...5,2 mm.
Areng	Sõltuvalt veetemperatuurist kestab marja areng kuni 6 kuud. Vastsed jäävad pärast koorumist veel mõneks nädalaks kruusa sisse, kuni rebukotis toit lõpeb. Suguküpseks saab jõeforell 3...4 aasta vanuselt. Elueaks arvatakse 15 aastat või enam.
Koht ökosüsteemis	Jõeforell on üks hinnatuimaid spordikalasid oma maitsva liha tõttu. Teda on varem kasvatatud ka tiikides.
Ohustatus ja kaitse	Jõeforelli ohustab röövpüük, kudemispaikade hävimine - jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel. Püüdmisel on alammõõt 36 cm. Päevas tohib välja püüda kuni kaks kala. Püük on keelatud 15. septembrist - 31. jaanuarini, välja arvatud Narva jões. Ei kuulu looduskaitse alla.