Meriforell - täiendav info

Meriforell

Liiginimi eesti keeles Meriforell

Liiginimi ladina keeles Salmo trutta trutta (L.)

Rahvapäraseid nimesid Forell, iherus, lõhi (lõhega ühine üldnimetus), norjas, taimo.

Kehamõõtmed Tavaliselt 30...70 cm, suurimad isendid kuni 110 cm.

Kehamass Tavaliselt 1...4 kg, Eesti rekord 11,4 kg, maailmarekord 19,3 kg.

Levik Levinud kogu Euroopa rannikul Portugalist põhja pool kuni Murmanskini, Läänemeres kõikjal, Eestis tungib enamikku merresuubuvatest jõgedest.

Arvukus Läänemeres on sage, arvukust piirab sobivate kudemisalade olemasolu.

Elupaik ja -viis Siirdekala, kudema suundub merest jõgedesse. On võimeline ületama väikesi koski ja tamme, mille kõrgus võib ulatuda 1,5...2 meetrini. Sooritab lühikesi toitumisrändeid Läänemere piires. Vajab külma ja hapnikurikast vett, kuid jõgedes talub ka pruuni ja veidi hapukat jõevett. Elab üksikuna, on päevase eluviisiga.

Toitumine Jõgedes toituvad noored meriforellid peamiselt ehmestiivaliste ja surusääskede vastseid, krpvähke, väikesi limuseid ja teisi selgrootuid. Lähevad ruttu üle röövtoidule, esineb ka kannibalismi. Meres on põhitoiduks kilu, räim, väike tobias, meritint ja teised väiksemad kalad. Erinevalt lõhest ei katkesta meriforellid jões kudemise ajal toitumist, lastes hea maitsta nii lõhe- kui ka liigikaaslaste marjal.

Sigimine Kudemisränne jõgedesse algab juba augustis, koeb oktoobri teisest poolest novembri lõpuni, kui veetemperatuur on langenud 4...6 °C. Kudemise ajal muutuvad kalad värvilt tumedamaks ja isane kasvatab lõuale konksu. Kudemiseks valib kruusased ja allikalised kohad, isane kaitseb kudemisterritooriumi. Partnereid vahetab harva. Mari koetakse emasforelli poolt kaevatud lohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marjaterade hulk 3...10 tuhat, läbimõõt 4,5...5,5 mm.

Areng Inkubatsioon kestab kuni 6 kuud, vastsed kooruvad aprillis-mais. Jões elavad forellid 2 (harva kuni 4) aastat, seejärel, 11...14 cm pikkustena rändavad merre. Merre laskumine toimub märtsist maini. Meres elavad 2...3 aastat, enne kui suunduvad esmakordselt jõkke kudema. Ligi 30 % meriforellidest suundub kudema kodujõkke. Meriforell elab keskmiselt 10 aastaseks, vanim leitud isend on olnud 19 aastane.

Koht ökosüsteemis Meriforell on röövkala. On kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu ja väga atraktiivne spordikala.

Ohustatus ja kaitse Varusid püütakse suurendada kunstlikult marja inkubeerimisega ning vastsete ja maimude kasvatamisega kalakasvandustes. Meriforelli ohustab kudemispaikade hävimine, jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel, samuti röövpüük triivõngede ja -võrkudega. Alammõõt kõigis veekogudes 50 cm. Päevas võib harrastuspüügil püüda kuni 2 kala. Püük on keelatud meres 15. juunist - 30. septembrini baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili Soome lahes ning 1. juunist-15. septembrini teistes piirkondades. Piirkondades 29, 28-1, 28-2 on keelatud rasvauimega lõhe püük. Piirkondades 28 ja 29 on lubatud 1 rasvauimeta lõhe püük. Siseveekogudes 1. septembrist -30. novembrini, välja arvatud kalastuskaardi alusel jõgedel, kus kehtib muu püügikorraldus. Aastaringselt püük keelatud Pärnu jõestikus.

Liiginimi eesti keeles	Meriforell
Liiginimi ladina keeles	Salmo trutta trutta (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Forell, iherus, lõhi (lõhega ühine üldnimetus), norjas, taimo.
Kehamõõtmed	Tavaliselt 30...70 cm, suurimad isendid kuni 110 cm.
Kehamass	Tavaliselt 1...4 kg, Eesti rekord 11,4 kg, maailmarekord 19,3 kg.
Levik	Levinud kogu Euroopa rannikul Portugalist põhja pool kuni Murmanskini, Läänemeres kõikjal, Eestis tungib enamikku merresuubuvatest jõgedest.
Arvukus	Läänemeres on sage, arvukust piirab sobivate kudemisalade olemasolu.
Elupaik ja -viis	Siirdekala, kudema suundub merest jõgedesse. On võimeline ületama väikesi koski ja tamme, mille kõrgus võib ulatuda 1,5...2 meetrini. Sooritab lühikesi toitumisrändeid Läänemere piires. Vajab külma ja hapnikurikast vett, kuid jõgedes talub ka pruuni ja veidi hapukat jõevett. Elab üksikuna, on päevase eluviisiga.
Toitumine	Jõgedes toituvad noored meriforellid peamiselt ehmestiivaliste ja surusääskede vastseid, krpvähke, väikesi limuseid ja teisi selgrootuid. Lähevad ruttu üle röövtoidule, esineb ka kannibalismi. Meres on põhitoiduks kilu, räim, väike tobias, meritint ja teised väiksemad kalad. Erinevalt lõhest ei katkesta meriforellid jões kudemise ajal toitumist, lastes hea maitsta nii lõhe- kui ka liigikaaslaste marjal.
Sigimine	Kudemisränne jõgedesse algab juba augustis, koeb oktoobri teisest poolest novembri lõpuni, kui veetemperatuur on langenud 4...6 °C. Kudemise ajal muutuvad kalad värvilt tumedamaks ja isane kasvatab lõuale konksu. Kudemiseks valib kruusased ja allikalised kohad, isane kaitseb kudemisterritooriumi. Partnereid vahetab harva. Mari koetakse emasforelli poolt kaevatud lohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marjaterade hulk 3...10 tuhat, läbimõõt 4,5...5,5 mm.
Areng	Inkubatsioon kestab kuni 6 kuud, vastsed kooruvad aprillis-mais. Jões elavad forellid 2 (harva kuni 4) aastat, seejärel, 11...14 cm pikkustena rändavad merre. Merre laskumine toimub märtsist maini. Meres elavad 2...3 aastat, enne kui suunduvad esmakordselt jõkke kudema. Ligi 30 % meriforellidest suundub kudema kodujõkke. Meriforell elab keskmiselt 10 aastaseks, vanim leitud isend on olnud 19 aastane.
Koht ökosüsteemis	Meriforell on röövkala. On kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu ja väga atraktiivne spordikala.
Ohustatus ja kaitse	Varusid püütakse suurendada kunstlikult marja inkubeerimisega ning vastsete ja maimude kasvatamisega kalakasvandustes. Meriforelli ohustab kudemispaikade hävimine, jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel, samuti röövpüük triivõngede ja -võrkudega. Alammõõt kõigis veekogudes 50 cm. Päevas võib harrastuspüügil püüda kuni 2 kala. Püük on keelatud meres 15. juunist - 30. septembrini baasjoonest kaugemal kui 4 meremiili Soome lahes ning 1. juunist-15. septembrini teistes piirkondades. Piirkondades 29, 28-1, 28-2 on keelatud rasvauimega lõhe püük. Piirkondades 28 ja 29 on lubatud 1 rasvauimeta lõhe püük. Siseveekogudes 1. septembrist -30. novembrini, välja arvatud kalastuskaardi alusel jõgedel, kus kehtib muu püügikorraldus. Aastaringselt püük keelatud Pärnu jõestikus.