| Liiginimi eesti
                  keeles | 
            Säga | 
          
          
            | Liiginimi ladine
                  keeles | 
            Silurus glanis
                  (L) | 
          
          
            | Rahvapäraseid
                  nimesid | 
            Somm, sommikala, sääkala, sägi, sõgi. | 
          
          
            | Kehamõõtmed | 
            Tavalisem pikkus on
                50...150 cm. Eestis on püütud ka 2,1 m pikkune isend. Soojematel
                aladel kasvavad sägad tublisti suuremaks.  
               | 
          
          
            | Kehamass | 
            Suurim Eestis püütud
                säga kaalus 56 kg, väidetavalt on kunagi Matsalust püütud ka 152
                kg kaalunud säga. Maailmarekord 420 kg. 
               | 
          
          
            | Levik  | 
            Säga levila ulatub
                põhja pool Laadoga ja oonega järvedeni, idas Kesk-aasiani Kaspia
                merest ida poole, lõunas Kaspia mere ja Musta mere lõunapoolsete
                valgaladeni. Suhteliselt arvukas ka Kesk- ja Ida Euroopas. Eesti
                populatsioon on väiksearvuline, piirdudes peamiselt Emajõe
                alamjooksuga, Peipsi-Pihkva järvega, Võrtsjärvega ja Ahja jõega.
                Eestis on säga levila põhjapiiril. 
               | 
          
          
            | Elupaik ja -viis | 
            Säga on suuremate
                järvede ja jõgede põhja lähedal hämaras ja öösel tegutsev kala.
                Eelistab mudapõhja ning vajab kaldaastangute ja puujuurte
                vahelisi peidupaiku. Võib elada ka riimvees.Soojalembese kalana
                veedab talve uinakus, mille saadab mööda peidikus ja sel ajal ei
                toitu üldse.  
               | 
          
          
            | Toitumine | 
            Noored toituvad
                koorikloomadest, ussidest, tigudest ja putukatest. Täiskasvanud
                säga on toidu suhtes vähevaliv röövkala, kes peale kalade (
                vingerjas, luts, angerjas) sööb ka konni, veelinde ja
                liigikaaslasi. Talvel ei toitu. 
               | 
          
          
            | Sigimine | 
            Koeb magevees, kui
                vee temperatuur ei lange öösiti alla  18...19 °C.
                Tavaliselt algab meie vetes säga kudemine alles juunis ja kestab
                augustini. Kudemisajal hoiavad sägad paaridesse ja otsivad
                varjulise madalaveelise aeglase vooluga koha. Isassäga ehitab
                lihtsa pesa puhastades sabaga põhja ülearusest prahist ja
                mudast. Isassäga jääb marjaga täidetud pesa valvama seda
                aereerides ja kaitstes. Marjatera suurus on 2,8...3,2 mm ning
                emane võib kudeda 10...500 tuhat marjatera. 
               | 
          
          
            | Areng | 
            Vastsed kooruvad
                3...5 päeva pärast ning on 7,4 mm pikad. Esimesed elupäevad
                veedab taimedele kleepunult puhates. Säga on eriti kiire kasvuga
                kalaliik, aastased võivad olla kuni 20 cm pikad. Emased sägad
                saavad suguküpseks 5...6 aastaselt olles 66...83 cm pikkused,
                isased aasta nooremalt ja 10 cm võrra lühematena. Säga võib
                elada kuni 80 aastaseks. 
               | 
          
          
            | Koht ökosüsteemis | 
            Suure ja varjatud
                eluviisiga röövkalana tal looduslikke vaenlasi väga pole. Säga
                hinnatakse tema rasva ja õrna liha pärast.  | 
          
          
            | Ohustatus ja
                  kaitse | 
            Eestis on liik
                väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool.
                Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. |