Säga - täiendav info

Säga

Liiginimi eesti keeles Säga

Liiginimi ladine keeles Silurus glanis (L)

Rahvapäraseid nimesid Somm, sommikala, sääkala, sägi, sõgi.

Kehamõõtmed Tavalisem pikkus on 50...150 cm. Eestis on püütud ka 2,1 m pikkune isend. Soojematel aladel kasvavad sägad tublisti suuremaks.

Kehamass Suurim Eestis püütud säga kaalus 56 kg, väidetavalt on kunagi Matsalust püütud ka 152 kg kaalunud säga. Maailmarekord 420 kg.

Levik Säga levila ulatub põhja pool Laadoga ja oonega järvedeni, idas Kesk-aasiani Kaspia merest ida poole, lõunas Kaspia mere ja Musta mere lõunapoolsete valgaladeni. Suhteliselt arvukas ka Kesk- ja Ida Euroopas. Eesti populatsioon on väiksearvuline, piirdudes peamiselt Emajõe alamjooksuga, Peipsi-Pihkva järvega, Võrtsjärvega ja Ahja jõega. Eestis on säga levila põhjapiiril.

Elupaik ja -viis Säga on suuremate järvede ja jõgede põhja lähedal hämaras ja öösel tegutsev kala. Eelistab mudapõhja ning vajab kaldaastangute ja puujuurte vahelisi peidupaiku. Võib elada ka riimvees.Soojalembese kalana veedab talve uinakus, mille saadab mööda peidikus ja sel ajal ei toitu üldse.

Toitumine Noored toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest ja putukatest. Täiskasvanud säga on toidu suhtes vähevaliv röövkala, kes peale kalade ( vingerjas, luts, angerjas) sööb ka konni, veelinde ja liigikaaslasi. Talvel ei toitu.

Sigimine Koeb magevees, kui vee temperatuur ei lange öösiti alla 18...19 °C. Tavaliselt algab meie vetes säga kudemine alles juunis ja kestab augustini. Kudemisajal hoiavad sägad paaridesse ja otsivad varjulise madalaveelise aeglase vooluga koha. Isassäga ehitab lihtsa pesa puhastades sabaga põhja ülearusest prahist ja mudast. Isassäga jääb marjaga täidetud pesa valvama seda aereerides ja kaitstes. Marjatera suurus on 2,8...3,2 mm ning emane võib kudeda 10...500 tuhat marjatera.

Areng Vastsed kooruvad 3...5 päeva pärast ning on 7,4 mm pikad. Esimesed elupäevad veedab taimedele kleepunult puhates. Säga on eriti kiire kasvuga kalaliik, aastased võivad olla kuni 20 cm pikad. Emased sägad saavad suguküpseks 5...6 aastaselt olles 66...83 cm pikkused, isased aasta nooremalt ja 10 cm võrra lühematena. Säga võib elada kuni 80 aastaseks.

Koht ökosüsteemis Suure ja varjatud eluviisiga röövkalana tal looduslikke vaenlasi väga pole. Säga hinnatakse tema rasva ja õrna liha pärast.

Ohustatus ja kaitse Eestis on liik väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.

Liiginimi eesti keeles	Säga
Liiginimi ladine keeles	Silurus glanis (L)
Rahvapäraseid nimesid	Somm, sommikala, sääkala, sägi, sõgi.
Kehamõõtmed	Tavalisem pikkus on 50...150 cm. Eestis on püütud ka 2,1 m pikkune isend. Soojematel aladel kasvavad sägad tublisti suuremaks.
Kehamass	Suurim Eestis püütud säga kaalus 56 kg, väidetavalt on kunagi Matsalust püütud ka 152 kg kaalunud säga. Maailmarekord 420 kg.
Levik	Säga levila ulatub põhja pool Laadoga ja oonega järvedeni, idas Kesk-aasiani Kaspia merest ida poole, lõunas Kaspia mere ja Musta mere lõunapoolsete valgaladeni. Suhteliselt arvukas ka Kesk- ja Ida Euroopas. Eesti populatsioon on väiksearvuline, piirdudes peamiselt Emajõe alamjooksuga, Peipsi-Pihkva järvega, Võrtsjärvega ja Ahja jõega. Eestis on säga levila põhjapiiril.
Elupaik ja -viis	Säga on suuremate järvede ja jõgede põhja lähedal hämaras ja öösel tegutsev kala. Eelistab mudapõhja ning vajab kaldaastangute ja puujuurte vahelisi peidupaiku. Võib elada ka riimvees.Soojalembese kalana veedab talve uinakus, mille saadab mööda peidikus ja sel ajal ei toitu üldse.
Toitumine	Noored toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest ja putukatest. Täiskasvanud säga on toidu suhtes vähevaliv röövkala, kes peale kalade ( vingerjas, luts, angerjas) sööb ka konni, veelinde ja liigikaaslasi. Talvel ei toitu.
Sigimine	Koeb magevees, kui vee temperatuur ei lange öösiti alla 18...19 °C. Tavaliselt algab meie vetes säga kudemine alles juunis ja kestab augustini. Kudemisajal hoiavad sägad paaridesse ja otsivad varjulise madalaveelise aeglase vooluga koha. Isassäga ehitab lihtsa pesa puhastades sabaga põhja ülearusest prahist ja mudast. Isassäga jääb marjaga täidetud pesa valvama seda aereerides ja kaitstes. Marjatera suurus on 2,8...3,2 mm ning emane võib kudeda 10...500 tuhat marjatera.
Areng	Vastsed kooruvad 3...5 päeva pärast ning on 7,4 mm pikad. Esimesed elupäevad veedab taimedele kleepunult puhates. Säga on eriti kiire kasvuga kalaliik, aastased võivad olla kuni 20 cm pikad. Emased sägad saavad suguküpseks 5...6 aastaselt olles 66...83 cm pikkused, isased aasta nooremalt ja 10 cm võrra lühematena. Säga võib elada kuni 80 aastaseks.
Koht ökosüsteemis	Suure ja varjatud eluviisiga röövkalana tal looduslikke vaenlasi väga pole. Säga hinnatakse tema rasva ja õrna liha pärast.
Ohustatus ja kaitse	Eestis on liik väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.