Raudkiisk - täiendav info

Raudkiisk

Liiginimi eesti keeles Raudkiisk

Liiginimi ladina keeles Spinachia spinachia (L.)

Rahvapäraseid nimesid Mereogalas, raudkiis, tuulekala, tuulenäitaja, külmatõve kala, merinõel, merevaim, kuldkala.

Kehamõõtmed Pikkus tavaliselt alla 15 cm, suurim pikkus võib ulatuda 20 cm-ni.

Kehamass Kaalub 5-7 g.

Levik Raudkiisk elab Euroopa rannikul Biskaia lahest Nordkapini. Läänemeres esineb teda ida suunas väheneval hulgal. Botnia lahes on vaid selle lõunaosas. Eesti vetest on teda rohkem leitud Soome lahe ranniku lääneosast, Väinamerest ja Riia lahest.

Arvukus Esineb paiguti, enamasti põisadru kasvukohtades.

Elupaik ja -viis Raudkiisk on merekala, kelle tüüpiliseks elupaigaks on meriheinapuhmaste ja põisadruga kaetud kivised rannikualad, mis on vähem kui 20 m sügavad. Elab üksikult ja on päevase eluviisiga.

Toitumine Toitub peamiselt koorikloomadest, ka kalade vastsetest ja marjast.

Sigimine Kudemine toimub mai keskpaigast juuli alguseni. Koeb vetikaterohkes piirkonnas. Isane raudkiisk ehitab vetikaniitidest rusikasuuruse pesa ning valvab ja ventileerib marja selle arenemisaja vältel. Marjatera läbimõõt on 1,9...2,1 mm ja nende arv arvatavasti 500...1000

Areng Marja areng kestab umbes kuu. Kooruvad vastsed on 6 mm pikad, kasvavad kiiresti ja hajuvad parve moodustamata laiali. Suguküpseks saab juba aastaselt ning peale kudemist sureb. Maksimaalne eluiga 1,5 aastat.

Koht ökosüsteemis Vaenlasena on nimetatud turska. Majanduslikku tähtsust ei ole.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Raudkiisk
Liiginimi ladina keeles	Spinachia spinachia (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Mereogalas, raudkiis, tuulekala, tuulenäitaja, külmatõve kala, merinõel, merevaim, kuldkala.
Kehamõõtmed	Pikkus tavaliselt alla 15 cm, suurim pikkus võib ulatuda 20 cm-ni.
Kehamass	Kaalub 5-7 g.
Levik	Raudkiisk elab Euroopa rannikul Biskaia lahest Nordkapini. Läänemeres esineb teda ida suunas väheneval hulgal. Botnia lahes on vaid selle lõunaosas. Eesti vetest on teda rohkem leitud Soome lahe ranniku lääneosast, Väinamerest ja Riia lahest.
Arvukus	Esineb paiguti, enamasti põisadru kasvukohtades.
Elupaik ja -viis	Raudkiisk on merekala, kelle tüüpiliseks elupaigaks on meriheinapuhmaste ja põisadruga kaetud kivised rannikualad, mis on vähem kui 20 m sügavad. Elab üksikult ja on päevase eluviisiga.
Toitumine	Toitub peamiselt koorikloomadest, ka kalade vastsetest ja marjast.
Sigimine	Kudemine toimub mai keskpaigast juuli alguseni. Koeb vetikaterohkes piirkonnas. Isane raudkiisk ehitab vetikaniitidest rusikasuuruse pesa ning valvab ja ventileerib marja selle arenemisaja vältel. Marjatera läbimõõt on 1,9...2,1 mm ja nende arv arvatavasti 500...1000
Areng	Marja areng kestab umbes kuu. Kooruvad vastsed on 6 mm pikad, kasvavad kiiresti ja hajuvad parve moodustamata laiali. Suguküpseks saab juba aastaselt ning peale kudemist sureb. Maksimaalne eluiga 1,5 aastat.
Koht ökosüsteemis	Vaenlasena on nimetatud turska. Majanduslikku tähtsust ei ole.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.