| Liiginimi eesti
keeles |
Kilu |
| Liiginimi ladina
keeles |
Sprattus
sprattus balticus (Schneider) |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kilo, kiluräim, peen
räim, kilusilk, viilkõht
|
| Kehamõõtmed |
Enamasti kehapikkus
8,5...13 cm, maksimaalselt kuni 17 cm. |
| Kehamass |
Keskmiselt 7...15 g. |
| Levik |
Läänemeres kõikjal,
Eesti vetes laialt levinud. Levikut mõjutavad suuresti
talvitumistingimused ja vee üldine soolsus, millest oleneb
kudemise edukus.
|
| Arvukus |
Eesti vetes arvukas. |
| Elupaik ja -viis |
Avaveelise
eluviisiga merekala, rändeliikumisi sooritab vaid väikeses
ulatuses. Kevadel ja suvel esineb selge ööpäevane vertikaalne
ränne - ööseks üles pinnakihtidesse, päevaks sügavamale. Elab
parvedes, ka koos noorte räimedega.
|
| Toitumine |
Toitub valdavalt
planktilistest selgrootutest, eeskätt kirpvähilistest ja
aerjalalistest, vesikirbulistest ja limusevastsetest. Toitub
ainult päeval. Talvel tarbib toitu tunduvalt vähem. |
| Sigimine |
Koelmud asuvad
avavees Soome lahe lääneosas ja Riia lahes. Koeb juunis-juulis,
avavees, ülemistes veekihtides, marjaterad jäävad vette hõljuma,
seetõttu on kudemiseks vajalik vee soolsus vähemalt 6 promilli
ja temperatuur 6-12 °C.
Kalurid on täheldanud kudemisaegset "mängu", mis jätab vaikse
ilmaga veepinnale tugeva vihmasaju efekti. Marjatera läbimõõt
1,1...1,7 mm, hulk 7...40 tuhat. |
| Areng |
Embrüonaalne areng
kestab 3...4 ööpäeva. 2,5...4 cm pikkusena moondub vastne
maimuks, ning nashale tekib tasapisi hõbedane läige. Suguküpsuse
saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Võib
elada üle 20 aasta vanaks. |
| Koht ökosüsteemis |
Väga oluline liik
mere toiduahelas. On toiduks paljudele röövkaladele, hüljestele,
veelindudele. Kiludel esineb toidukonkurents noorte räimedega.
On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse
sprottide ja vürtsikilude valmistamiseks ning kasutatakse ka
loomasöödana. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kilu võib ohustada
intensiivne väljapüük. Ei kuulu looduskaitse alla. |