Koha - täiendav info

Koha

Liiginimi eesti keeles Koha

Liiginimi ladina keeles Sander lucioptera (L.)

Rahvapäraseid nimesid Sudak, sudakas, arestant.

Kehamõõtmed Tavaline pikkus on täiskasvanud kohadel 40...70cm. Eestis on suurim koha olnud 90 cm pikkune. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad.

Kehamass Kaalub tavaliselt kuni 2...4 kg, suguküpsed alates 400 g. Eestis suurim koha, 14,3 kg on püütud Võrtsjärvest.

Levik Koha elab looduslikult Kesk- ja Ida-Euroopas. Eestis elutseb peamiselt Peipsis ja Võrtsjärves, Narva veehoidlas, väiksemates järvedes ja suuremates jõgedes. Rannikumeres esineb kõige arvukamalt Pärnu lahes, Soome lahes (Narva lähistel) ja mingil määral ka Väinameres.

Arvukus Kohati arvukas.

Elupaik ja -viis Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), vähese taimestikuga, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitainerikka veega järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Tegutseb avavees ja on öise eluviisiga. Noored liiguvad salkades, vanemad üksikult.

Toitumine Röövkala. Vastsed söövad zooplanktonit, veidi kasvades hakkavad toituma teiste kalade maimudest. Järvedes on kohade toiduks peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg, noored latikad. Merelahtedes elutsevad kalad toituvad räimest, meritindist ja ahvenast. Esineb kannibalismi. Kudemisajal ei toitu, kõige aplam suve teisel poolel. Saaki püüab varitsedes või jälitades.

Sigimine Koeb liivasel ja kivisel põhjal 1...3 m sügavusel. Väga meeldivad kohale kudemiseks veetaimede tihedad juurestikud ja ränivetikate tihnikud. Kudemine leiab aset mai lõpust juuni alguseni, kui veetemperatuur on 16...18 °C. Isane kaevab liiva või kruusa sisse enda pikkuse pesalohu, kuhu emane heidab marjaterad. Isaskoha jääb marja täis pesa valvama, ventileerides seda rinnauimede abil ja peletades eemale teisi kalu. Marja ja koorunud vastseid hooldab isa kuni kolm nädalat. Marjaterade hulk on tavaliselt 100 tuhat kuni 2 miljonit, marjatera läbimõõt 0,9...1,2 mm.

Areng Inkubatsioon kestab olenevalt veetemperatuurist 3...10 ööpäeva. Koorunud vastsed on 3,9...4,5 mm pikkused ja tundlikud päikese UV-kiirguse suhtes. Toituma hakkavad 3...4 päeval pärast koorumist. Röövtoidule läheb üle juba samal sügisel ~5 cm pikkusena. Suguküpseks saab koha 3...5 eluaastal. Eluiga ulatub 24 aastani.

Koht ökosüsteemis Röövkala. Koha on hinnatud kvaliteetse ja maitsva liha pärast. Varude suurendamiseks kasvatatakse teda ka kunstlikult ning rajatakse tehiskoelmuid.

Ohustatus ja kaitse Koha ei kuulu looduskaitse alla, kuid teda ohustab ülepüüdmine ja koelmute vähesus. Alammõõt Võrtsjärves 51 cm, ülejäänud veekogudes 46 cm. Harrastuspüügil lubatud päevas püüda kuni 5 koha. Püük on keelatud meres 15. maist -25. juulini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 5. maist-10. juunini, Võrtsjärves ja teistes siseveekogudes 5. maist- 10. juunini.

Liiginimi eesti keeles	Koha
Liiginimi ladina keeles	Sander lucioptera (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Sudak, sudakas, arestant.
Kehamõõtmed	Tavaline pikkus on täiskasvanud kohadel 40...70cm. Eestis on suurim koha olnud 90 cm pikkune. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad.
Kehamass	Kaalub tavaliselt kuni 2...4 kg, suguküpsed alates 400 g. Eestis suurim koha, 14,3 kg on püütud Võrtsjärvest.
Levik	Koha elab looduslikult Kesk- ja Ida-Euroopas. Eestis elutseb peamiselt Peipsis ja Võrtsjärves, Narva veehoidlas, väiksemates järvedes ja suuremates jõgedes. Rannikumeres esineb kõige arvukamalt Pärnu lahes, Soome lahes (Narva lähistel) ja mingil määral ka Väinameres.
Arvukus	Kohati arvukas.
Elupaik ja -viis	Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), vähese taimestikuga, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitainerikka veega järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Tegutseb avavees ja on öise eluviisiga. Noored liiguvad salkades, vanemad üksikult.
Toitumine	Röövkala. Vastsed söövad zooplanktonit, veidi kasvades hakkavad toituma teiste kalade maimudest. Järvedes on kohade toiduks peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg, noored latikad. Merelahtedes elutsevad kalad toituvad räimest, meritindist ja ahvenast. Esineb kannibalismi. Kudemisajal ei toitu, kõige aplam suve teisel poolel. Saaki püüab varitsedes või jälitades.
Sigimine	Koeb liivasel ja kivisel põhjal 1...3 m sügavusel. Väga meeldivad kohale kudemiseks veetaimede tihedad juurestikud ja ränivetikate tihnikud. Kudemine leiab aset mai lõpust juuni alguseni, kui veetemperatuur on 16...18 °C. Isane kaevab liiva või kruusa sisse enda pikkuse pesalohu, kuhu emane heidab marjaterad. Isaskoha jääb marja täis pesa valvama, ventileerides seda rinnauimede abil ja peletades eemale teisi kalu. Marja ja koorunud vastseid hooldab isa kuni kolm nädalat. Marjaterade hulk on tavaliselt 100 tuhat kuni 2 miljonit, marjatera läbimõõt 0,9...1,2 mm.
Areng	Inkubatsioon kestab olenevalt veetemperatuurist 3...10 ööpäeva. Koorunud vastsed on 3,9...4,5 mm pikkused ja tundlikud päikese UV-kiirguse suhtes. Toituma hakkavad 3...4 päeval pärast koorumist. Röövtoidule läheb üle juba samal sügisel ~5 cm pikkusena. Suguküpseks saab koha 3...5 eluaastal. Eluiga ulatub 24 aastani.
Koht ökosüsteemis	Röövkala. Koha on hinnatud kvaliteetse ja maitsva liha pärast. Varude suurendamiseks kasvatatakse teda ka kunstlikult ning rajatakse tehiskoelmuid.
Ohustatus ja kaitse	Koha ei kuulu looduskaitse alla, kuid teda ohustab ülepüüdmine ja koelmute vähesus. Alammõõt Võrtsjärves 51 cm, ülejäänud veekogudes 46 cm. Harrastuspüügil lubatud päevas püüda kuni 5 koha. Püük on keelatud meres 15. maist -25. juulini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 5. maist-10. juunini, Võrtsjärves ja teistes siseveekogudes 5. maist- 10. juunini.