Rääbis - täiendav info

Rääbis

Liiginimi eesti keeles Rääbis

Liiginimi ladina keeles Coregonus albula (L).

Rahvapäraseid nimesid Rääbus

Kehamõõtmed Peipsi järves elavad rääbised võivad kasvada kuni 25 cm pikkuseks ja kaaluda ca 100 g. Kiireima kasvuga rääbised elavad Saadjärves. Muidu ei ületa pikkus 30...40 cm, kaal ulatub erandina 1200 grammini, tavaliselt aga väiksem. Eesti rekord 30 cm ja kaal 235 g.

Levik Rääbise looduslik levila Eestis on Peipsi-Pihkva järv ja Võrtsjärv, millest viimases on praktiliselt kadunud. Edukalt asustatud Saadjärve ja esineb ka Ülemiste järves ja Soome lahe idaosas, kust siirdub kudema Neeva jõkke. Mujal maailmas levinud nii suurtes kui väikestes järvedes Läänemere, Valge- ja Barentsi mere vesikondades, ka mõnedes Volga ülemjooksu järvedes, samuti Briti saarel.

Elupaik ja -viis Avavette hoiduv ja tavaliselt põhjast kõrgemat veekihti eelistav parvekala. Hapnikunõudlik ja külmalembene kala, kes on tundlik vee reostumise ja eutrofeerumise suhtes.

Toitumine Rääbise toiduks on kogu elu vältel peamiselt zooplankton, sööb vähesel määral ka kudemisperioodil. Võib rohkesti süüa ka surusääsklaste ning kihulaste vastseid ja teisi põhjaloomakesi, aga ka peipsi tindi noorjärke.

Sigimine Kudemine, mis algab tavaliselt vee temperatuuril alla 3 °C, kestab novembri keskelt detsembri lõpuni, sageli ka jaanuari lõpuni (erandina veebruari esimeste päevadeni). Kergelt kleepuv mari koetakse kõvale liivasele-, kruusasele-, kivisele põhjale 1...6 m sügavusel. Marjaterade arv 1...12 tuhat. Marjatera läbimõõt on vahetult enne kudemist 1,3...1,5 mm.

Areng Marja normaalseks arenguks on vajalik püsiv talvine jääkate. Marjast kooruvad vastsed ca viie kuu pärast aprilli keskel. 7...8 mm pikkused vastsed hoiduvad algul pinnakihtidesse. Suguküpseks võivad mõned isendid saada juba sügisel, enamik emaseid ja isaseid aga kahe- kolme suvega (Võrtsjärves kahe suvega). Maksimaalseks vanuseks loetakse 9...10 aastat (suured vormid). Peipsi rääbised on harva üle 5 aasta vanad.

Koht ökosusteemis Põhiliseks vaenlaseks on koha, väiksel määral haug ja ahven. Tähtsamateks toidukonkurentideks on tint ja väike ahven. Tindivaestel aastatel rääbiste arvukus kasvab kiiresti. Rääbis on üks väärtuslikumaid püügikalu Peipsis.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt 12 cm. Püügikeeluaeg Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 21. augustist-20. juunini, teistes siseveekogudes 1. augustist-30. juunini.

Liiginimi eesti keeles	Rääbis
Liiginimi ladina keeles	Coregonus albula (L).
Rahvapäraseid nimesid	Rääbus
Kehamõõtmed	Peipsi järves elavad rääbised võivad kasvada kuni 25 cm pikkuseks ja kaaluda ca 100 g. Kiireima kasvuga rääbised elavad Saadjärves. Muidu ei ületa pikkus 30...40 cm, kaal ulatub erandina 1200 grammini, tavaliselt aga väiksem. Eesti rekord 30 cm ja kaal 235 g.
Levik	Rääbise looduslik levila Eestis on Peipsi-Pihkva järv ja Võrtsjärv, millest viimases on praktiliselt kadunud. Edukalt asustatud Saadjärve ja esineb ka Ülemiste järves ja Soome lahe idaosas, kust siirdub kudema Neeva jõkke. Mujal maailmas levinud nii suurtes kui väikestes järvedes Läänemere, Valge- ja Barentsi mere vesikondades, ka mõnedes Volga ülemjooksu järvedes, samuti Briti saarel.
Elupaik ja -viis	Avavette hoiduv ja tavaliselt põhjast kõrgemat veekihti eelistav parvekala. Hapnikunõudlik ja külmalembene kala, kes on tundlik vee reostumise ja eutrofeerumise suhtes.
Toitumine	Rääbise toiduks on kogu elu vältel peamiselt zooplankton, sööb vähesel määral ka kudemisperioodil. Võib rohkesti süüa ka surusääsklaste ning kihulaste vastseid ja teisi põhjaloomakesi, aga ka peipsi tindi noorjärke.
Sigimine	Kudemine, mis algab tavaliselt vee temperatuuril alla 3 °C, kestab novembri keskelt detsembri lõpuni, sageli ka jaanuari lõpuni (erandina veebruari esimeste päevadeni). Kergelt kleepuv mari koetakse kõvale liivasele-, kruusasele-, kivisele põhjale 1...6 m sügavusel. Marjaterade arv 1...12 tuhat. Marjatera läbimõõt on vahetult enne kudemist 1,3...1,5 mm.
Areng	Marja normaalseks arenguks on vajalik püsiv talvine jääkate. Marjast kooruvad vastsed ca viie kuu pärast aprilli keskel. 7...8 mm pikkused vastsed hoiduvad algul pinnakihtidesse. Suguküpseks võivad mõned isendid saada juba sügisel, enamik emaseid ja isaseid aga kahe- kolme suvega (Võrtsjärves kahe suvega). Maksimaalseks vanuseks loetakse 9...10 aastat (suured vormid). Peipsi rääbised on harva üle 5 aasta vanad.
Koht ökosusteemis	Põhiliseks vaenlaseks on koha, väiksel määral haug ja ahven. Tähtsamateks toidukonkurentideks on tint ja väike ahven. Tindivaestel aastatel rääbiste arvukus kasvab kiiresti. Rääbis on üks väärtuslikumaid püügikalu Peipsis.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. Alammõõt 12 cm. Püügikeeluaeg Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 21. augustist-20. juunini, teistes siseveekogudes 1. augustist-30. juunini.